Käin valja veidi provokatiivse küsimuse kas trennitegemisel üldse mõtet on kaalulangetamise seisukohalt. Või OK, tegelikult ei ole ju eesmärgiks mitte kaalu langetada vaid keha rasvaprotsenti vähendada. Igal pool kutsutakse üles ennast liigutama aga kas sellised üleskutsed huupi jooksma hakata on ikka nii head nagu tunduvad? Kas trenn tõesti aitab või on tegu "vabamüürlaste vandenõuga", et samamoodi nagu kõikvõimalikke preparaate määrida pähe spordivarustust, riideid ja klubide liikmelisust.

Kõik räägivad, et trenn on kasulik aga kas sellel on ka mingit reaalset alust või kiidavad kõik takka sellepärast, et kõik nii arvavad? Miljonid kärbsed ei saa eksida?

Mida annab näiteks jooksmine ja kas kulutatud aeg ja vaev seda ka tegelikult väärt on või on mõistlikumaid viise eesmärkide saavutamiseks? Miks üldse teema tõstatan on selles, et olen ise kaaluga päris pikalt maadelnud ja nüüd lõpuks ideaalile lähenemas. (85kg-73,5kg) Proovinud omal nahal järgi igasuguseid väidetavaid abivahendeid ja 3-4 aasta kogemuse põhjal võin öelda, et kõige vähem efekti on andnud sport kui üldse. Ei ole teinud valet sporti vaid kasutasin personaaltreeneri teenust, kes pani kokku trennikavad jne. Tulemus oli arvestades kulutatud aega ja energiat täiesti marginaalne kui seda üldse oli. Sain ehk kõike muud aga mitte kaalu alla.

Kõige alus on siiski toitumine ja kui see pole ideaalselt paigas, ei aita siin ükski sport, vehi palju tahad on see ikkagi bensiiniga tulekustutamine. Enese liigutamine kulutab küll energiat aga mitte piisavalt, et rasvu piisavas koguses põletada. OK, räägitakse aeroobsest treeningust aga mõelge nüüd ise millises ulatuses on vaja aeroobset teha, et see mingitki tulemust annaks. Samahästi võib püüda ennast keefirist purju juua.

Ma pole spordi vastane, ilusate lihaste saamiseks või vastupidavuse treenimiseks on see igati õigustatud aga mis kasu on treenitud lihastest kui need asuvad pekikihi all?

Võibolla teeb sport hoopis karuteene sellega, et organism on dieedi tõttu niigi segaduses ja kui seda liigutamisega veelgi segasemaks ajada ei suuda ei kaalulangetaja ise ega ka tema organism enam millestki aru saada ja kasu asemel kahju tekitada.

Samuti ei ole nõus soovitusega 100+ kg inimesel lifti asemel treppi kasutada kõrgetele korrustele ronimiseks. See koormab liialt üle ja ei aita inimesel kergemaks saada.

Kui põhjust ei kõrvalda, siis tagajärgedega võitlemine ei aita. Äkki peaks keskenduma hoopis ühele asjale ja kui kaal/rasvaprotsent paigas, siis hakkama edasi mõtlema lihaste vormimisele ja vastupidavusele aga rasvapõletuse eesmärgil senikauaks spordi unustama? Mõtteid?

Tere!

Esiteks tahaks mainida, et ju siis oli trennist ka kasu, kui oled peaaegu oma soovkaalu saavutanud. Trennita oleks võib-olla alles poolel teel
Teiseks, trennist pole loomulikult kasu, kui toituda nii, nagu pea kõikjal soovitatakse - võimalikult vähe valku ja rasva ning võimalikult palju süsivesikuid. Kui piisavalt valku ei söö, siis ei saa ka lihased areneda. Rohkem lihaseid tähendab aga, et keha kulutab rohkem energiat, mille tulemusena lõpuks ka kaal langeb.
Trenni tehes tuleks rõhku pöörata just lihastreeningule, mitte nii väga aeroobsele. Lisaks saab sellega ka palju parema väljanägemise, kui tagumik trimmis on. Olgugi, et esialgu on need lihased veel pekikihi all
Tahaks veel juurde lisada, et naistel pole vaja karta, et nad lihastrenni tehes muutuvad Michelini-mehikeseks, kes on täis pumbatud nagu mõned kulturistid. Naistel on lihased nii väikesed ja neid suureks saada on pea võimatu. Kui märkad, et lähed jõusaalis väga lihasesse, siis saab sinust põhimõtteliselt maailmameistri teha, kuna väga lihaselised naised on väga harv nähtus
Sinu treener võis sulle minu soovitustele vastupidist rääkida. Laias laastus jagunevadki nad kahte leeri. Ühed, kes pooldavad rasvade-valkude minimeerimist ja teised, kes pooldavad väiksemat süsivesikute tarbimist. Eks see ole iga inimese oma asi, mille kasuks nad otsustavad. Eks iga inimese organism on erinev. Enne dieedi alustamist tuleb lihtsalt natuke erinevate võimalustega tutvuda ja arvestada oma alustiili ja organismi eripärasid.

Ei viitsi väga pikalt kirjutada. Seetõttu väga lühidalt öeldes on trennist on ikka kasu! Eesmärgiks on ju tervise parandamine, füüsilise võimekuse tõstmine, vererõhu normaalsena hoidmine, luu- ja lihaskonna tugevdamine. Südamele ja kogu kehale tegelikult meeldib liikumine !Kaalu langemine on pigem kõrvalnäht

See, milline trenn kellelegi sobib kaalu langetamiseks, on erinev. Põhiline, et see meeldiks inimene. Võibolla on lihtlabane kõndimine just kõige parem.

Ja isiklikult oleksin parem pekine, aga treenitud inimene kui kõhna, kes ei jaksa 1km-ki kõndida vms. Sellepärast olen õnnelikum, et jaksan kiiremini/pikemini joosta jne, kui et kaal langeks tohututes kiirustes.

Inimesed on erinevad. Igaüks teeb oma valikud.

Fuksia kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Esiteks tahaks mainida, et ju siis oli trennist ka
> kasu, kui oled peaaegu oma soovkaalu saavutanud.
> Trennita oleks võib-olla alles poolel teel

Selles asi ongi, et ma ei ole viimase aasta jooksul mitte mingit trenni teinud ja kaal langeb, sest muutsin toitumist. Varem tegin üsna hoolega vähemalt aasta jagu ja tulemus oli 0. Kuna olen kaaluga maadelnud pikemat aega, siis oli ka sel ajal kui kaal seisis toitumine enamvähem ikkagi paigas. Sellepärast kirjutangi, et mitte mingit seost trennil ja kaalulangusel ei ole minu silmis ning keha rasvasisaldust saab suures osas reguleerida ikkagi ainult toitumisega ning trenn on väheoluline kõrvalnäht, mis olulist mõju ei avalda.

TP kirjutas:
-------------------------------------------------------
>Seetõttu väga lühidalt öeldes on trennist on ikka kasu!

Miks ja kas ikka on?

> Eesmärgiks on ju tervise parandamine, füüsilise
> võimekuse tõstmine, vererõhu normaalsena
> hoidmine, luu- ja lihaskonna tugevdamine.
> Südamele ja kogu kehale tegelikult meeldib
> liikumine !Kaalu langemine on pigem
> kõrvalnäht

Ennekõike on enamikul siinkäijatest siiski põhieesmärgiks kaalu langetamine ja kõik muu kõrvalnäht.

> See, milline trenn kellelegi sobib kaalu
> langetamiseks, on erinev.

Pidasin silmas just trenni kui vahendit kaalulangetamiseks, kas see ikka on abinõu kaalu langetamiseks nagu väidetakse või seos puudub? Mulle meeldib näiteks teatris ka käia või niisama kodus vedeledes telekat vaadata või lugeda, kaalu langetamise kohapealt ei ole sellel tähtsust nagu ka trennil.
Meeldida võivad erinevad asjad aga kas neist on ikka kasu kaalu langetamisel ja kas üht asja seostada on võimalik ja vajalik? Tahtsin öelda, et sama hästi võib jooksmise asemel ka kabet mängida, kaalu alandavad mõlemad ühtmoodi.

Küsin siis nii: Kas ceteris paribus trenn midagi muudaks ja kui suur oleks mõju? MInu arvamus on tuginedes isiklikule kogemusele, et see mõju on väga väike ja ei tasu vaeva kui jutt on kaalulangetamisest ja seda ta on, sest kõik muu hea mis kaasneb on siiski kõrvalnäht mis ei pruugi kõigile korda minna. Ilmselt kehtib ka siin 80:20 põhimõte, et 80% vaevast (trennist) annaks vaid 20% tulemust mille võib soovi kõrval ka kõrvale jätta ja mis suurt pilti ei muudaks, sest ainult 20% vaevast (toitumise muutmine) annaks 80% tulemust.


Paljudele ülekaalulistele ei meeldi trenn, sest see on liialt koormav ja võib seega olla lausa kahjulik, seepärast ka teema tõstatasin sellest vaatevinklist. Kui pidevalt ajada peale, et kui tahad kaalu langetada, pead jooksma võib see tunduda raske ja võib motivatsiooni ära võtta. Seega väidan, et trenni mõju on väga väike ja piisab kui muuta toitumist, et saada olulised tulemused ilma, et peaks muid eluviise ja harjumisi muutma ja kaalu saab langetada väga edukalt ilma igasuguse trennita. Kõikvõimalikud saleduspreparaadid jm. imerohud ei avalda üldse mingit mõju või on nende toetav osatähtsus nii väike ja vaev suur (loe hind kallis), et ei tasu üldse mitte mingit tähelepanu ning mõtet on keskenduda ainult sellele 20-le % mis annab 80% tulemusest.

Alustasin aasta tagasi regulaarsete treeningutega, et suitsetamisest loobumisel tasakaalustada juurde söödavat headjaparemat. Tulemuseks +8kg - enne seda olin väga istuva eluviisiga. Seega võin omast kogemusest öelda, et tõesti kaalulangetamise seisukohast on trenni tegemine suht kasutu, sest kui sa toitumist ei jälgi, siis sööd trenni tõttu veelgi rohkem.
Küll aga ei ole nõus väitega, et sellest kohe üldse mingit kasu ei ole. Kui ma ise ennast peeglist vaatan ja ilmselt paljud üldse ei ütleks, et mul ca20-15kg üleliia on ning nii mõnigi on öelnud, et olen ilusasti vormis (ja antud juhul ei pea nad ringi silmas). Keha ei ole selline lotendav ja laiali valguv, vaid ka see üleliigne rasvkude, mis minu ilusaid lihaseid praegu varjutab on nagu kompaktne.
Sel aastal keskendungi nüüd toitumisele, et neid ilusaid lihaseid nähtavamale tuua, kuid trennitamist ma küll kuidagi ei suuda jätta, sest siis hakkaksin uuesti nö laiali valguma.
Seega olen Kiilaka seisukohaga nõus, et kaalulanguse seisukohast trenni tegemine on kasutu.

Olen samal arvamusel "kiilakaga", sest proovinud erinevaid variante ja oma tuttavate kogemusi arvestades.Kui vaadata asja AINULT kaalulangetamise koha pealt, siis minu arvamus on: kui teed trenni ja toitumist ei muuda, siis kaal ei lange AGA kui muudad toitumist ja trenni ei tee, siis kaal ikka langeb. Peamine on toitumine. Trenn sinna juurde annab kõike muud, toonust, lihast,hea enesetunde, võhma jne. Ka Kaalujälgijate programm vähemalt vanasti oli nö. "lamajatele". Piisab toitumise jälgimisest ja kaal langes. Kui oleks ainult iseloomu...
Mis seal salata, ülekaaluline inimene (mina ka) on mugav ja ei jaksa väga trenni vehkida, eriti talvel. Kui kaalu alla saab, siis tekib ise-enesest tahtmine ennast liigutada. Trenn on tervisele hea ja kasulik aga järjepidevus ja iseloom toitumise muutmisel on kilode kaotamisel olulisem. Inimesed on erinevad, see on vähemalt minu keha puhul sedasi.

Nõus eelkõnelejatega. Ainult trenniga kaalu alla ei saa. Minu kaal hakkas langema alles peale kaaluabiga liitumist, kuigi trenni olen ka enne teinud.

Samas on minu puhul kaalulangetamisel olnud suureks abiks pikemad suusatamised (1.5-2 tundi), nö rasvapõletustrenn. Ilma selleta läheks kaalulangetamine ka palju aeglasemalt. Ja kahetunnilist liigutamist päris ilma eelneva ettevalmistuseta ei soovita teha, nii et see trenni vajalikkus on kahe otsaga asi. Lühiajaline trenn ei aita kaalu langetada, kuid aitab südant ja veresoonkonda hoida vormis. See omakorda võib olla abiks pikemas plaanis.

Ma soovitan samuti oma keha väga hoolikalt kuulata - kuidas see reageerib liikumisele.
Ma kunagi tegin usinalt trenni, aga...septembris haigestusin ja taastumisele kulus 4 kuud! Nö tavaline viirushaigus, aga niitis jalust niuhti!
Aasta algusest olen üritanud uuesti end liigutada. Väga raske on ning kui ma täpselt aasta tagasi jooksin 10 km nigu niuhti, iga päev- siis hetkel on 5 km jooksmine paar korda nädalas tõeline väljakutse. Ja ennekõike PÄRAST trenni, sest keha karjub süsivesikute järele - mille tarbimine vähemasti minul PÄRAST TRENNI takistab kaalulangust (see järeldus tehtud pärast laste sündi enda vormi viimisel).

Seega, trenn on 5% mõjuga ning see mõju on pigem vähem stressi ja parem tuju. Söögivalik on 95%.

Ehk on "viga" selles, et ma pole sügavalt ülekaalus - aga siiski haigusega juurde tulnud 4 kg on minu jaoks ebameeldivad (just kõhu peal) ning ma pingutan selle nimel, et need järgnevate kuudega endalt "maha raputada". Raske on just seepärast, et KÕHT ON JUBE TÜHI!!!

Olen lugenud, et kaalu langetades kaotab inimene lisaks rasvale ka lihas- ja luukudet. Trenn olekski seetõttu oluline, et neid vajalike kudesid säilitada. Paks inimene on tegelikkuses ülitugev, sest tema lihased peavad vaeva nägema põhimassi hoidmise ja liigutamisega. Kui kaal langeb ja ülekaaluline treenib, siis ta säilitab ka oma tugevuse.
Eriti hull ongi seepärast dieeditamine ja õgimine vaheldumisi. Dieediga kaotad lisaks rasvale vajalikud koed, siis õgides kasvatad rasvkoe asemele. Peale sellist tegevust oled veel kehvemas üldises seisus, kui enne dieeti.
Südame arstid tulid nüüd välja uue uuringuga, et ülekaalulisel treenitud inimesel on palju väiksem oht haigestuda südamehaigustesse, kui treenimata norm.kaalulisel.
Vähemalt mina olen nii asjast aru saanud. Liigutamine on tüütu ja vahel ka kaalulangust pidurdav, aga samas, lihtsalt keha normaalseks funktsioneerimiseks vajalik tegevus

Kaalulangetamise jaoks ei ole trennil erilist mõtet.
Ise olen selline kõikuva kaaluga (talvel üles, suvel normi ligi) ja üsna tugevalt treeniv/võistlev harrastussportlane. Tugev trenn või võistlus pigem lööb kaalu mitmeteks päevadeks üles ja pidurdab normaalset langust nädalaks.
Ei oska kahjuks midagi öelda nende kergete 30min treeningute kohta mida soovitatakse kaalu langetamisel teha.

Muidugi trennil on mõtet. Aga mitte sellisel juhul kui teha suurte koormustega ja igapäev.
Selleks et kaalu alandada trenni abil, ei tohi süüa pärast trenni ja trenni koormus peab olema väike ja kestus umbes 1h. Muidugi erinevate inimeste organismid on erinevad, aga tuleb ka arvestada sellega et tänane trenn ei mõju täna ja kui homme uuesti trenni siis mõjub see alles nädala pärast.
Seega põhjus miks sulle võis tunduda et trenn ei mõjunud ja söömine mõjus võibolla sellest et lihased tegid järel hüppe ja rasva põletus hakkas alles siis kui enam trenni ei teinud ja puhkama hakkasid.
Endal oli sama jama aga õnneks umbes pool aastat tagasi sain aru sellest veast ^^
Soovin edu :-)

Mulle kajastuvad kusagilt numbrid, et 90% toitumine ja 10% trenn.
Trenni ei teha kaalu alandamiseks vaid ikka selleks, et peale kaalu langust ei jääks skeleti ümber 5 numbrit suurem nahk lotendama vadi oleks ikka trimmis keha.
Liskas, ihased kulutavad rohkem energiat puhkeoleksu kui seda teeb rasv. Mida rohkem lihaseid seda rohkem energiat kulub baasainevahetusele seda kergem on kaalu alandada või hoida

Enne trenni tuleks süüa valku ja peale trenni ka. Lihtsalt peale trenni võib ka mõislikus koguses süsivesikuid tarbida. Mõistlik kogus ei ole 100g šokolaadi ega ka 50g mitte. Ikka pean silmas õuna, apelsiini, porganit, 1 tl mett (peale eriti rasket trenni).

Hommikune pudurusöömine tuleks ka unustada - pudru on süsivesikud, kas sa voodis tegid enne tõusmist väga intensiivset trenni, et endale pudru söömist lubad?

Ja viimased uuringud on näidanud, et süsivesikud teevad meid paksuks. Valk ei ole ole saatanast ja valgu söömine ei tapa. Vanasti sõid inimesed liha (ka kala), piimatooteid, muna - ehk valk, valk, valk. Juurviljadeks olid kaalikas ja kapsas (kui põllumajandusega ei tegeletud siis neid ka nii väga ei olnud), vahel ka seened ja metsas kasvavad marjad. Kartulid ja nisutooted (teised teraviljad) on uue aja leiutis. Süsivesikuid tarbiti rohkem suvel ja varasügisel ehk aegadel, kui füüsilist koormust oli rohkem.
Ehk valk, valk, valk - ja inimkond ei ole välja surnud. Tänapäeval ähvardab pigem väljasuremine rasvumise töttu .