Kuupäev: 17. June 2010, kl 21.10
Loen küll. Kui natuke süveneda, muutub see tüütavast ajaraiskamisest hoopis huvitavaks. Ja nagu iga ettevõtmisega - kui natuke juba asjas sees olla, ei nõua see ka enam eriti aega ega ajuragistamist. Vaatan kõike - kalorisisaldust, valke-süsivesikuid-rasvu, igasugu lisaaineid. Ainus, mida kunagi ei vaata, on GDA-märgistus
- ei saa sellest portsjonite teemast eriti aru, kcal jms 100 g kohta aga ütleb kohe ära, millega tegu.
Olen kogu selle asja omale vaevaks võtnud, sest lõppkokkuvõttes ei ole minu tervis kellegi teise mure kui ainult mu enda oma ja selle väikse pingutuse, et uurida järgi, mida ma omale suhu panen, suudan ma enda ja järeltulevate põlvede heaks ära teha küll 8)
Paaniliselt samas ei jälgi, et mitte ühtegi kahjuliku E-aine kübet kah suhu ei satuks. Mingit reaalset kahju suudavad sellised asjad tekitada ikkagi vaid järjepideval tarbimisel.