Vist pean endale ikka toidukaalu muretsema, siiani olen toitude kogused pannud umbes ja ma ei saa isegi aru, kas ma kipun valetama suuremate või väiksemate koguste suunas...
Näiteks, palju kaalub soolalõhe üks fileenoaga lõigatud circa 4 cm pikkune õhuke fileelõik? Aga kui neid on nt võileivatäis? Mis ma siis peaksin soolalõhe kaaluks panema?
Ja avokaado, palju kaalub pool keskmisest väiksemat avokaadot?
Oeh, võiksin nii lõputult küsida. Ei ole internetist leidnud ka head tabelit, toidutares üks on - kui kaalu pole käepärast - aga seal on nii vähe asju.
Küllap ikka tuleb kaal osta....

Ainus soovitus on tõepoolest köögikaal muretseda, sest toidupäevikus saad täpseimad andmed ikka oma söödud toidugramme sisestades. Ja "keskmisest väiksem" võib suure raskuse puhul tähendada päris suurt kaaluvahemikku

Pool avokaadot, puhastatud, kaalub 50-60 g. Aga muretse tõesti kaal.

Minul on kodus tavaline plaadiga kaal, aga kuna töö juures teeme võileibu või sööme midagi poest ostetut, siis kaalun ka seal, aga hoopis isevärki kaaluga. Pisike elektrooniline karp, mille otsas on konks ja saab asju riputada. Kaalu vahemik on 20 grammi kuni 40 kilo . Minu võileivakraam mahub selle vahemiku sisse küll. Eestikeelne nimetus on digitaalne kalakaal. Kindlasti on sellele veel mingeid täpsustavaid nimetusi, sest mina ju kalamees pole, aga seda kaalu kasutan küll

Mitu kcal.on gruusia leivakeses(saias)

Minul ka toidukaalu ei ole. Teen nii, et üldjuhul kui midagi ostan (juurvilju või liha) siis jälgin tsekki ja kogust palju ma ostsin. Kui kasutan pool lihast ära siis panengi pool kirja. Ja kui sellst poolest veel pool sööb mees ära, siis panengi endale kirja ühe neljandiku ostetud kaalust. Väga täpne see meetod ei ole aga parem kui päris silma järgi hinnata kaalu.

Kas kaaluda tuleb tooraineid või valmistoitu?