Olen aru saanud, et siin käib ka täitsa staažikaid kaalulangetajaid, kes on küll kunagi kaalu alla saanud, aga siis on see jälle tagasi tulnud. Kas oskate teisi saatusekaaslasi hoiatada mingite vigade eest, millest olete ise hiljem aru saanud, mida peaks uuel kaalulangetuskatsel teisiti tegema?

Mul on tunne, et liigse kehakaaluga on kahjuks asjalood sarnased suitsetamise ja alkoholismiga - võid neist pahedest küll suure pingutusega vabaneda, aga samas ei tohi end enam kunagi päris vabaks lasta, a la ah ma nüüd ainult paar korda proovin jälle juua/suitsetada/õgida, olen tugev küll ja mis see mulle ikka teeb... Sest muidu on vanad hädad jälle krõpsti küljes. Ka pärast kaalu jõudmist soovitud tasemele peab jääma enda suhtes väga nõudlikuks ja tähelepanelikuks, justkui valveseisundisse. Ma arvan, et paljud teevad selle vea, et lasevad end mingil hetkel jälle "korraks" lõdvaks - ja sinna nahka kõik see suur saavutus lähebki. Minuga on juba paar korda nii läinud.

Sama sarnasus igasuguste sõltuvuste ja ülekaalulisuse vahel toimib, kui mõelda näiteks sõpruskonna mõjule. Kui ikka kolleegid, sõbrannad, abikaasa, lapsed - kõik vitsutavad ümber ja ei muuda oma harjumusi, siis on endal ka raske aastate kaupa pidevalt teistest erinevalt käituda. Ja nii on ka alkohoolikute, suitsetajate ja narkomaanidega - kui jääd samasse seltskonda, siis suure tõenäosusega varem või hiljem libastud. Samas tervet tutvusringkonda välja vahetada on ikka pea võimatu, samamoodi on enam-vähem võimatu hakata kõiki oma tuttavaid ja sõpru "ümber kasvatama". Aga vähemalt kõige lähemaid inimesi peab natuke proovima harida, väga viisakalt ja rahulikult ja aegamisi muidugi. Mina siin üritan praegu oma meheraasukest kuidagi niiviisi salamisi mõjutada... Eks näis.

Suvise grillihooaja ja igasuguste pidude eest. Elunautimine ja vein. Puhkusereisid hommiku- ja õhtusöögid hinna sees. Ikka mõtled, et ah mis see natuke kooki või grillkana ikka teeb. Aga seda kõike koguneb kuidagi märkamatult. Algul ei usu oma silmi ja mõtled, et kaal on katki. Hiljem lööd käega ja ostad suuremad riided. Vanad riided viid Humanasse ära. Siis tuleb anda mõned vereanalüüsid ja saad teada, et veresuhkur on ebanormaalselt suur, kolesterool kõrge jne. Hakkab natuke hirm juba.

Ja see kõik toimub hoolimata sellest, et oled liikuv, käid trennides ja matkadel. Matkad kusjuures kasvatavad isu ja siis sööd veelgi rohkem. Ma olen pärast raskeid matku pigem juurdegi võtnud.
Mis ma tahan öelda, et kui oma söömist KOGU AEG ei jälgi, siis ongi jama majas. Vähemalt minuga on see kahjuks küll nii. Arvatavasti ma pean kogu elu kaaluabi-taolistes kohtades jõlkuma. Ikka parem, kui insuliinisüste endale teha.

Ja kui juba siin olla, siis tasa ja targu. Pole vaja endale sättida sellist eesmärki, et iga nädalaga mitu kilo maha. Võtame ikka mõnuga.

Jah, suvi koos mõnusate aiapidudega on hirmutav. Kuigi ega jõulud ka just kerge aeg pole
Mina sain šoki, kui nägin palju annab kaloreid punane vein, mida hea õhtusöögi kõrvale nautida armastan. Eks see teadlik toitumine peab muutuma elustiiliks. Minul on lihtsam, kui püüan järgida põhimõtet- söön kohalikku ja hooajalist toitu võimalikult puhtal kujul.

Minu soovitused:

* mõelda ette - kui sa praegu oled motiveeritud, käid trennis ja oled tubli, siis isegi kahe kuu pärast ei pruugi see nii olla. Seega mõelda ette, kuidas käituda siis, kui motivatsioon väga madalal on ja hambad külmkapi kallale tahavad minna

* püstitada reaalsed eesmärgid - kui alla on vaja võtta palju, jagada eesmärgid kolmeks, et nt. -40kg allavõtmine ei tunduks nii ebareaalne. Premeeri end vaheetappide saavutamisel. Ära püstita ebareaalseid eesmärke nagu -10kg kuus kaalust kaotada

* vahest luba endale midagi - liiga range kaalujälgimine võib lõppeda söömahooga. Luba endale midagi ja jätka vanas suunas

* mõtle miks sa sööd - tihti on söömise aluseks emotsionaalsed probleemid, süüakse kõikidel muudel põhjustel kui tegeliku nälja pärast

* ära võrdle - ära võrdle end sõbraga, kes võttis alla sama ajaga sinust palju rohkem

* söö normaalselt pidudel, sünnipäevadel, tähtpäevadel, grilliõhtutel - kui grilliõhtul süüa liha ja salatit, ei juhtu midagi. Kahjulikud on hoopis vorstid ja magusad mullijoogid. Sünnipäevadel võib endale midagi ikka lubada, samas on laual tihti ka tervislikku toitu nagu puuviljad, leib jne. Seda ei maksa unustada ja ei pea ainult head paremat sisse ahmima. Kui ikka hakkama ei saa, võib alguses ise oma toitu kaasa võtta. Ma tegin nii. Enam ei ole vaja. Nüüd olen nii harjunud, et pidudel ei libastu, valin lauast tervsilikuma kraami ja vahest ka luban midagi.

* tervislik eluviis on hea kogu eluks, kõike mõõdukalt!

* peale trenni võib tekkida meeletu isu - kui nädal aega vastu pidada, siis keha harjub sellega. Ja peale trenni võib süüa, lihtsalt tuleb vaadata mida

Ma vabandan juba ette, et esitan siin keskkonnas ilmselt ebapopulaarse soovituse, kuid minu puhul on see olnud väga oluline.

Mitte kaaluda end iga päev ja veel hullem - mitu korda päevas. Pärast trenni ei tasu samuti kaaluda (pärast raskeid trenne võib näidata kilo-paar rohkem). Vähemalt nädal peaks kaalumiste vahel olema, sest siis jõuab organism saavutada mingid püsivamad muudatused. Muidu näitab kaal vaid vedeliku- ja toidukoguste erinevust kehas.
Vahetult pärast suurt söömingut pole kah mõtet kaaluda - selge see, et kaal näitab rohkem, milleks end muserdada.
Rohkem tasuks rõhku panna ümbermõõtudele, sest kõik tahavad kaotada rasva, mitte kilosid.

Mina olen ka olnud mitu korda kaalujälgija.
Sport ja treeningud ei aita minu puhul, ma ei ole spordiinimene. Küll aga aitab vee joomine alul. Pika peale tuleb leida oma kogus. Mina arvan, et minul nii 1l.
Kõige tähtsam on muuta elustiili, et ma pean jääma matemaatikuks kogu eluks. Oluline on jälgida portsu suuruseid ja olla DAAM, kes naudib asju. Seda kirja panna on lihtsam kui ....
Püüan ise selle poole. Loeb hea tuju ja väikesed kõrvalekalded ikka tulevad.

Kõik on kahe kõrva vahel. Kompuuter peab töötama enda kasuks ja olla üle hetkenaudingust.
Külmkapi peale kirjutada, et enne mõtle kui ahnitsed kõhu täis.

Minu isiklik kogemus näitab, et ei tohi oma söömisharjumusi (just seda, MIDA sa sööd) muuta korraga liiga palju. Tuleb ära jätta või asendada üks kindel asi ja siis kohaneda, näiteks loobuda täielikult pehmenisujahutoodetest (sai, küpsised, nisujahu sisaldavad leivad, koogid jne), hiljem näiteks asendada seahakkliha puhta sea- või kanalihaga. Iga kord, kui alustan kaalust allavõtmist, olen ikkagi liiga entusiastlik ja üritan 100% end muuta. Ja siis tegelikult ebaõnnestun lõpuks, kuna ma tegelikult oma toitumisharjumusi muutnud ei ole, vaid söön sunnitult õigesti. Teine asi on kiusatustele järele andmine - kui libastud näiteks ja sööd ära pool šokolaadi, siis ei tohi mõelda, et "läks trumm, mingu ka pulgad", süüdistada end dieedi luhtumises ja süüa ka teine pool. Tuleks endale sisendada, et see šokolaad oli väga hea preemia nii suure pingutuse eest ja edasi jälle rahulikult õigesti toituda. Süümepiinad ja enese süüdistamine on kõige hullemad kaalulanguse vaenlased. Eks näis, kuidas mul seekord läheb - üritan nüüd ise neist kahest enda soovitusest kinni pidada.

Täitsa uskumatu, kui palju annab kaloreid alkohol.
Kaalujälgijad soovitasid õlle asemele veini juua, 2 pudelit õlut annab sama palju kaloreid, kui pudel veini.
Tuleb õlu unustada.
Häid tulemusi annab, kui hapukoor asendada maitsestamata jogurtiga ja toitumisest välja visata keeduvorst ja juust.
Kui seda kõike poleks teinud paar aastat tagasi, tuleks praguse 20 kg. asemel ilmselt langetada kaalu 40 kilo

Nagu Savikass juba mainis siis kõige suurem viga, mida üldse teha saab on oma söömist mitte jälgida ja spordist loobuda. Olin juba 2 aastat püsinud oma soovkaalus (+/- 2 kg) ja siis mõtlesin, et ega enam ma ju paksuks ei lähe (täitsa loll). Lubasin endale "mõõdukalt" kõike, millest olin konkreetselt loobunud. Liigsed kilod hiilisid loomulikult tagasi ja "märkamatult" 3 aastaga olin tagasi seal, kust kunagi kaalujälgijates alustasin. Loodan, et vähemalt nüüd olen targem ja muudan oma toitumisharjumusi lõplikult.

Mulle tundub, et üks vigadest on mõelda kogu aeg kaalulangetamisest - kaalunäidust, sentimeetritest, dieetidest, igal järgmisel päeval uuesti dieedialustamisest, söögiaegadest, toiduainetest, kalorite lugemisest. Kaalulangetamisest kujuneb hobi ja hobiga tegelemisel võib raskuskese koonduda kaalulangetamisega tegelemisele, tulemusi saavutamata.
Ideaalne on mõtteviis - toitumisest mittehuvitumine. Ma tean, see on võimalik ja selline seisund on loomulik paljudele algselt ja püsivalt saledatele. Seega tundub, et kaaluprobleem on ajus kinni.
Paksusele kalduv inimene võiks, kaloreid lugemata, teha toiduainetest valiku, millest ta loobub, nt kondiitritooted, maiustused, suhkur, kohukesed, pekine liha, viinerid vms, suurendama juurviljade, puuviljade ja lahjemate toitude osakaalu,loobuma toiduainete emotsiooniostudest, vähendama koguseid, hoolitsema selle eest, et juurviljasupp ning muud sobivad toiduained oleks alati külmikus/jääkapis olemas ning sööma alati, kui tunneb, et kõht on tühi.
Kuidas sellist seisundit - toidust mittehuvitumist - saavutada?
Erinevate inimeste puhul võib töötada erinev motivaator - töökoha kaotus, raha vähesus, lahkuminek, uued meelihõlmavad huvid (tööalane eneseteostus, tervisesport, uued sõbrad, raha kogumine millegi ihaldatu tarbeks jne).
Seega on kõige olulisem meelelaadi muutus, lõpetada põdemine kaalu pärast, tunda elust rõõmu, rohkem magada, rohkem looduses ja miks mitte ka saunas käia, elu muul moel (mitte süües) nautida. Kui isik suudab torti, kooke, šokolaadi, grillvorste, jäätist vms vaadata juba ükskõikselt ning jätta see puutumata, võib kuskile seinale teha juba risti - tegemist on edusammuga.

Reageerida tuleb kohe kui kaal tõusma hakkab. Paljud räägivad, kuidas kilod "märkamatult" tagasi tulevad. Tegelikult ei tule nad ju nii märkamatult. Ikka avastad, et lemmikpluus on kitsas ja püksid on rohkem ümber. Kaal näitab paar kilo suuremat numbrit. "Ah, mis seal ikka, naisel peabki veidi vormikust olema," ütled endale. Edasi ostad poest juba number suurema hilbu. "Ei ole ma niiväga juurde võtnud midagi. Mees kiidab küll, et olen kena. Pealegi need rõivanumbrid ongi kord nii, kord naa."
10+ lisakilo juures tundub eesmärk kaugemal. Keerulisem. "Nojah, läheks trenni, aga aega ei ole. Trenniriideid ka pole. Ja kes minusugust ikka jõusaalis/aeroobikas/ujulas vaadata tahab." Tuleb veel 10+ lisakilo....
Ja lased jälle minna.
Tegelikult tuleks reageerida juba esimese paari kilo peale. Siis on veel lihtne seda alla saada ja asi kontrolli all hoida.

*Muudetud söömisharjumused PEAVAD jääma reegliks - kui soovitud kaalu saavutamisel minna tagasi vanade harjumuste juurde - koguseid mitte jälgida, eriti maitsvat võtta juurde jne., on lisakilod garanteeritud.
*Suitsetamisest loobumisel peab vähemalt 1-2 aastat oma kaalu jälgima.
*Kõik on kinni mõtlemises - kui see "kiiks" ära käib, on kõik võimalik, ennast ainult piitsutades ja sundides on + nädalad vältimatud.

Olen ka aastate jooksul proovinud tablette: reductil , alli, ja toidulisandeid, kuid see oli mõttetu raha raiskamine ja maksa kurnamine. Ei toimi need ilma enese tahteta. Sel teemal on siin artikkel ka, omaenda kogemusest võin kinnitada, et artikli sisu peab paika. Ükskord oli mu abikaasa kõik purgikesed köögiriiulile nähtavale seadnud, tuli kokku ligi 5 nimetust, mul oli jube häbi, et ta avastas mu naiivse lootuse, et tablett minu eest töö ära teeb. Viskasin need ära.

Mina hoiatan vaid ühe vea eest teisi - just see mis minuga juhtus - kiirelt läinud, kiirelt tulnud -

- ära unusta söömist - 3 korda päevas minimaalselt!!! kaloraaž söö alati täis!
- ole aktiivne - ka väljas liikumine, kodutööde tegemine, treppidest käimine ja kasvõi kummardamine eraldi iga asja järel kulutavad kaloried
- ära mõtle - ma ei suuda, ma ei saa, ma ei taha - kõike saab!
- ära hooli teiste arvamusest - ole enda jaoks oluline - sa teed seda enda mitte teiste pärast
- ära löö käega kui alguses ei lähe kõik nii nagu tahaksid - küll kõik tuleb omal ajal kui organism harjub
- puhka - isegi kui seda aega on vähe, kasuta seda maksimaalselt
- ära leia vabandusi mitte tegemiseks - otsi parem mida võiks veel teha
- ära joo palju alkoholi
- menüüd sisestades ole aus, samuti kaalumisel ja mõõte võttes - kui millegagi liialdasid siis järgmine kord oskad hoiduda

Igatahes on algus juba seegi kui Sa tunnistad, et nii enam ei saa - midagi peab muutuma - see oled SINA, kellel on tahtmist, jõudu ja lootust alati!!!

Kõige hullem viga, mida tihti tehakse, on mu arust see, et ei sööda päeval kõhtu täis. Mõeldakse, et oh, söön vähem ja kaal langeb. Aga siis saabub õhtu ja koos õhtuga suur nälg. Ja vot siis tihti süüakse end üle ja just õhtuti. Sööge päeval korralikult ja õhtul pole nälga. Isegi mitte trenni tehes. Ma algul ka jätsin päevased söömised tihti vahele (korralikud) ja õhtul vudisin trenni. Trennist koju tulles, oli tunne, et sööks hobuse ära. Ja enamvähem sõingi Siis hakkasin korralikult päevasel ajal toituma ja oh üllatust, õhtuks polegi kõht metsikult tühi. Seega- sööge!

Way to go, Katis!.Läbi tehtud ja uuesti ämbrisse astutud, palju kordi. kui ühel hetkel tunned, et saad endaga hästi hakkama, lähed äärmusse, see võib kesta nädalaid, isegi mõned kuud. Suudad süüa hirmvähe ja kaal muudkui langeb. Aga ei tohi süüa lii-ii-ga vähe, ei tohi jätta toidukordi vahele. See maksab kurjasti kätte kas siis samal öösel või mõne aja pärast. Hea enesetunde nimel peab toitu nautima ja teadlikult sööma regulaarselt kõht tervislikest asjadest täis, vahest ka ebatervislikest. Ühel hetkel hakkad muidu õgima, kaal tuleb robinal tagasi, paha tuju ka..Kui juba pole endale "arendanud" toitumishäiret. Tark ei torma

Ma ütleks, et mõelda tuleb teisiti, jah... kõlab kui klišee, muidugi.
Söömine või mitte söömine ei tohi olla kinnisidee ja kõik peab toimuma loomulikult. Minu jaoks on kaalulangetamine põhiliselt kehaga manipuleerimine. Liiga vähe süües jääb kaal pärast kahe kilo kaotust püsima, kusjuures kõht on igapäevaselt väga tühi, ning ka liigne trennitegemine ei vähenda ümbermõõte ning väsitab keha ära. Ma ei ütle, et kaloraaž tuleb täis süüa - tegelikult oletan, et vastavalt igale inimesele ja tema elustiilile kulub ilmselt väga erinev hulk kaloreid ning keha hoiab energiat või siis rasvu ka erinevalt kinni. Kõige paremini langeb kaal muuseas, ilma pingutuseta. Ma arvan, et tuleb tajuda, millal on vaja süüa ja millal teeks füüsiline koormus head ja mitte halba. Ise kergesti sõltuvustesse sattuvana ja kinnisideedesse langevana tean, et püsivaid tulemusi ükskõik mis asjus või alal saavutan vaid ilma surveta ja rahulikult. Sest iga ekstreemsus, mille oled omaks võtnud vägisi, ise seda ehk algul tunnistamata, lõpeb kord. Nii ka ekstreemsed dieedid lõppevad, kui mitte enese otsusel, siis elumuutused võivad seda niikuinii tingida. Siit siis minu jällegi arusaam, mida muidugi on kõikjal korratud, et muutuma peab elustiil, st tekkima peavad uued harjumused. Ja harjumused ei ole need, millest vägisi kinni pead, sest entusiasm neid järgida võib ühel päeval katkeda.

Oska keelduda.
Pakutakse kooki, komme, śokolaadi, oled sattunud küpsetavate perenaiste hulka tööle. Keeldu. Nemad elavad üle, kuid sina maksad kehakaalu ja enesetundega.

Pärast "patustamist" pöörsu valitud toitumis-või dieediharjumuse juurde tagasi, ära löö käega.

Ära kaalu end rohkem, kui üks kord nädalas.

Minu puhul on kõige paremini toiminud see, et üks päev nädalas söön kõike mida tahan ja kui palju tahan. Ülejäänud nädala olen korralik. nii saab vkõik oma isud rahuldatud ja ühel päeval pole lihtsalt võimalik lõputult palju kaloreid sisse ajada.

Minu hoiatus: kui plaanite reisi, siis ärge valige AI paketti (all inclusive e. kõik hinnas). Soovitan valida soodsama variandi (nt ainult hommikusöögiga) siis on päeva jooksul võimalik söömist kontrolli all hoida, nt väljas söömas käies ja menüüst midagi tervislikumat valides või siis hoopis toidupoodi külastades ja ise hotellitoas miskit kerget snäksi kokku miksides.

Olen selle AI reha otsa astunud, ja ei soovita kellelegi sellist söömisorgiat... See oli õudne! Kui tagasi tulin, oli magu nii "välja veninud", et loomulikult jätkus ülesöömine ka kodus. Väga raske oli taas ree peale saada.. Kuigi alati on hotellide menüüdes ka tervislikud valikud, on nende tortide-kookide, vorstikeste-sinkide, idamaiste roogade jms hõrgutiste mägede vahel liikudes võimatu selget pead säilitada. Siis tiksub kuklas teadmine "aga ma ju olen selle kõige eest maksnud" ja nii ta läheb, trumm ees ja pulgad järel, motivatsioonist rääkimata. Enamasti on sellistes pakettides ka alkohol (mingi piirini) tasuta, ja võite ise ette kujutada, mis tagajärjed sellisel puhkusel on.

Soovin reisi planeerimisel kõigile selget pead

Nii palju tarku sõnu ja häid nõuandeid! Eriti meeldivad bereni ja katise kirjutised, sest olen enda peal näinud, et need nipid toimivad.
Ise arvan ka, et kõik on ikkagi mõtlemises kinni.
Head teeb veel, kui lugeda tervisest ja liikumisest rääkivaid kirjutisi. See hoiab kuidagi õigel lainel.

Hoidu porganisalatist! Porgand tõstab insuliinitaset veres, mistõttu tekib üsna suur söögiisu. Kõik muu on eespool öeldud.

Ohoo. See porgandi-asi oli mulle uudiseks praegu
Õnneks küll nagunii porgandit väga palju ei söö kuna ei viitsi sellega tavaliselt jännata. Aga nüüd talvel, mil armastan kaalika-porgandi hautist tihti teha, tean edaspidi jälgida.

[geteriblogi.blogspot.com]

[geteriblogi.blogspot.com]

Inimene kaalus 75kg ning sai kaalust ligi 20kg alla ilma dieedita. Ilma, et oleks hakanud end otseselt piirama. Mõned positused on väga asjalikud ning annavad palju mõtteid juurde, kuidas lihtsamini saavutada oma ideaalkaal.

Vigadest on siin palju kirjutatud, vigu oskame me kõik suurepäraselt teha.
Kirjutan oma vigadest ja sellest kuidas püüan ennast motiveerida.
1. Maratoni ei jooksta 100m tempoga - olen korduvalt teinud seda viga, st alustanud kaalu langetamist suure hooga ja juhtus see, et jõud sai otsa. Eesmärgid nädalaks peaksid olema sellised, millest suudad kinni pidada (kaalulangus 0,5-1 kg nädalas).
2. Hästi toimib, kui annad endale lühiajalisi keeldusid (näiteks täna ma jäätist ei söö), sellistest on kergem kinni pidada kui pikaajalistest (ei söö jäätist nädala, kuu, aasta). Isegi õhtul toimib see, kui ütled endale, et ma söön hommikul - selle jõuab kergesti ära oodata.
3. Kui on raske, siis kujuta endale ette seda rõõmu, kui oled saanud hakkama kaalu langetamisega ja ütle endale "ma ei saa iseennast alt vedada.
4. Kuula oma keha ja kui ta ikka nõuab mingit toitu, siis söö seda kohe mõõdukas koguses, sest hiljem on raske jääda mõõduka koguse piiridesse. Magusa isu puhul aitab mind näiteks 1 tl mett, see on nii magus, et rohkem ei tahagi.
5. Kui tahad kaalu langetada, siis ära ütle, et "alustan homme (esmaspäeval, uuel aastal) vaid alusta kohe (mine kohe trenni, söö kohe tervislik õhtusöök, ära maiusta täna).
6. Lisaks aitab mind ka teiste edulugude lugemine, see annab tunde, et hakkama saada ei olegi nii raske.