Tere,
On tulemas nädalavahetus, kus ma ei saa kaaluabi keskkonda kasutada ehk siis viibin maal ja internetivõimalusi pole. Juba kardan ette, et lasen ennast "lõdvaks" ehk siis kui kuskile kirja panema ei pea, siis las minna ...
Olen siin keskkonnas pigem noor ja roheline aga väga meeldib see keskkond ja suureks motivatsiooniks ja disiplineerijaks on see mulle küll.
Mis oleks pikemaajaliste kasutajate kogemused/nõuanded, kui paar päeva ei saa k.a keskkonda kasutada, et kuidas ennast ohjes hoida, eriti veel kui tulemas on sünnipäevapidu
Ise olen mõeldnud, et kirjutan endale üles, mis söön, et siis nagu on ikkagi koht, kus tunnistada, sest kui kuhugi märkima ei pea, on liigsed ampsud kiired tulema.
Samas ühe päevaga ennast paksusk ka ju ei söö
Ühesõnaga, kuna mul on tulemas esimene kaaluabi.ee.-st eemalolek, siis on pisut vastakad tunded/hirmud mu sees
Näiteks, kui laps kooki ära süüa ei jõua, siis mina ju ikka jõuaks

See, et kui laps ei jõua, siis sina ikka jõuad, selle kohta ütles mulle kunagi üks inimene - miks sina see prügikast pead olema? Sa ei ole seda ju väärt. Kui kõht ei ole tühi ning väga ei soovi, siis ei tee laste jääkide söömine kedagi õnnelikumaks küll aga ennast pärast õnnetumaks kui tuleb jääkide söömisest tingitud ülekilodega võistelda.

Aga see üles märkimini on küll hea mõte, see distsiplineerib. Ole tubli, kui sellele juba mõtled ja plaanid mitte kõrvale kalduda, siis on ka lihtsam oma eesmärgini jõuda.

Eks piir on jah õrnavõitu ja kartus, et mingi hetk võid libastuda, väga suur. Soovitan teatud asjadele, mis ilmselgelt on liigrasvased või kaloririkkad, konkreetselt "ei" öelda. Ära isegi mitte proovi neid. Kui võimalik, löö söögitegemises ise kaasa. Veel parem-võta mõned hääd salatikoostisained ja süütu näksimismaterjal ise kaasa. No miks mitte ka köögikaal kaasa pakkida? Minu elus oli aeg, kus pidasin lapse ülejääkide ärasöömistlausa kohustuslikuks- no kes siis söögi prügikasti viskab. Eijulge isegi mõelda, kui palju liigset suust sisse läks. Nüüd võin öelda, et vahel on endiselt kummaline tunne toitu julmalt prügikasti panna, aga mida kiiremini seda teen, seda lihtsam on.
Ülesmärkimise mõte on super. Edu sulle!

olen küll siin suht roheline veel,nädalake saab täis,aga kuna käin vahetustega tööl pole mul võimalik pidevalt arvutis teha sissekandeid söödud toidu kohta. Nii ma siis kirjutan kõik ampsud üles ja hiljem kannan. toidupäevikusse.Võin öelda et üles märkimine distsiplineerib küll. Edu!

Peolauas jäta need toidud söömata, mille koostist sa ei tea, st. ei oska kirja panna. Valik kohe väiksem!

Aitähh Teile, sain jõudu-jaksu-tugevust kõvasti juurde ja pean vastu

Tubli-pai! Kui vastu pead, katsun Krässukast eeskuju võtta. Käi minu sõnade, mitte tegude järgi. Teoorias on ju kõik tugevad.

Mnjah, eesmärk oli õilis aga päris nii ei läinud, kui oleks soovinud, samas ei kurda millegi üle. Pool päeva suutsin kirja panna, siis läks juba nagu läks ehk siis sünnipäevapidu võttis oma aja ja tähelepanu ja ei pannud ma hiljem enam midagi kirja. Linna tulles meenutasin küll kõike ja panin kirja, mis meelde tuli ja no see ei olnud ju mingi üllatus, et lõhki sõin kalorid. Aga kuna ma linnas olles, olen tubli ja kõnnin nagu nöörimööda, siis võtsin asja nii, et peabki selline vaba päev ka olema, siis on jälle jaksu tubli olla, sest muidu tuleb trots peale ja kui ennast kogu aeg sisemiselt keelad, siis kaua vastu ei pea. Täna olin taas väga tubli nii söömise poolest, kui ka sellepoolest, et käisin trennis.
Niiet ei pole hullu midagi, elu on lill ja kaal on endiselt sõber (mis sest, et täna hommikune number nii kena ei olnud )

Olen täpselt sama meelt. Oma kogemusest tean, et see toimib, kui üks päev nädalas premeerid ennast ja ülejäänud päevadel kontrollid. Mul praegu halb periood: üks päev kontrollin ja ülejäänud... Tänu K.A.-le ei kaota lootust.