Tere!
Tabel- igaüks lisab ise tabelisse oma andmed!

Neljapäeva hommikuti on kaalumine!

Jõudu ja jaksu!

Hey! Ma kuskilt lugesin, et tund aega enne hommikusööki trenn pidi hästi kaalule mõjuma.. Nii ma siis paningi homseks kella viieks äratuse, et jooksuga alustada.. Tuleb kindlasti väga raske hommik, kuna ma olen vormist väljas, pole ei tea kui kaua juba trenni teinud. Loodame, et ikka voodist välja saan.

Tubli oled! Edu sulle. Võin öelda, et mulle see mõjus alati. Kui oli vaja 10 päevaga natukene väiksemasse kleiti mahtuda, siis hommikujooksud enne homikusööki ikka korralikult vähendasid pihaümbermõõtu! Põhiline, et sa üle ei pinguta esimeste kordadega. Mina kahjuks piirdun kahe zumbatrenniga nädalas, kuna põlvevigastuse tõttu hetkel joosta ei saa. Edu siis meile ja homme hopsti kaalule!

Njh.. ära luba lubadusi,mida täita ei suuda, eriti veel kui kogu tee on jääs. Täna oli mul kena -0,5kg

Nii, hakkame siis tänasest oma kaalunumbrit lammutama! Edu kõigile!

Hommik Minul on kaal võrreldes eilsega 1,8 kg vähenendu, tore Kuigi tõenäoliselt on kõik nädalavahetuse patustused lõpuks ära seeditud
Edu kõigile.

Hei! Minul on kaal vähenenud Esmaspäevase numbriga võrreldes 1,6 kg! Rahu, rahu! Tean, et tegu ei ole rasvamassiga, vaid lihtsalt sellega, et kuna ma ei viitsinud viimased kuud korralikult vett tarbida, ei joonud rohelist teed ja pigem haarasin energiajoogi või limonaadi, siis nüüd on keha vist shokis ja lasi kõik veevarud minema. Kuna joon vähemalt 3 liitrit vett päevas ja sinna juurde veel puhastavat rohelist teed! Uskumatu, kuidas tgeelt vesi mõjub !
Aga ootan juba järgmist nädalat ja tubliks olemist! Loodan, et näen järgmine nädal juba kaalu peal esimeseks numbriks 6-te!
Edu kõigile! Tublid olete!

Ohh, kuidas tahaks viite ette saada.

Eile sai tantsutrennis kõvasti hüpatud ja karatud, nii et vesi jooksis. Ja vett kulub muidugi rohkem Täna pidime perega ujulasse minema - saab siis end saunatada, ujutada ja veegajugadega massaazitada.

uskumatu, kui palju ma tegelikult ikka söögi peale mõtlen. Nüüd eriti, kui üritan kõhnuda. Praegusel hetkel on tomatimahl saanud minu nälja peletajaks.

Mulle meeldib ka tomatimahla juua, kui nälg hakkab hullusti pitsitama. Aga mul on täna esimene päev, kui nälg on peal. Tavaliselt piisab kaloraažist, aga võibolla selle pärast, et eile oli pidu ja sõin natukene rohkem head ja paremat ja täna tundub tervislik näks kui mitte midagi ! Aga loodan ikka Neljapäeval mingit miinust näha, ja olen väga õnnelik, kui isegi 0,3 kg näiteks, kuna esimese 4 päevaga läks liiga palju kaalu korraga maha. Keha peab natuekne harjuma ka! Tasa ja targu sobib mulle rohkem! Edu kõigile!

Libistasin ka end vaikselt teie tabelisse. Ei duellita praegu kellegagi, aga tunnen, et vajan hädasti võrdlemist-utsitamist. Kuna mu KA üldine eesmärk on kaotada üle 30 kg, siis teeks endale hea meelega mingeid vahe-etappe, et oleks silma ees, mis on kadunud ja mille nimel veel pingutada. Praegu olen siis viimase ametliku kaalumise järgi 91,3 kg, homme hommikul kaalun jälle. Plaan on koos teiega saada alla, 80 kg-le lähemale. Miskipärast tundub, et kui 7 juba terendab, siis läheb ilm päikselisemaks ja suvi võib tulla!

Muidu enda jaoks teen kaalumärkmeid pühapäevahommikuti, sest esimene vaba päev kodus (laupäev) tavaliselt muudab mu laisaks ja lodevaks: paras end pühapäevahommikuti õigele joonele tagasi ehmatada!

Teie tabel meeldib mulle seepärast, et väga erineva pikkuse ja (üle)kaaluga inimesed on korraga esindatud. Miskipärast meeldib mulle nii paremini.

Loodetavasti te ei pane mulle pahaks mu isetegevust tabeli juures.

ma olen täiesti hämmingus, eile kui kaalusin näitas kaal 89,7 ja täna 90,7!!! Uskumatu, käisin eile veel trennis ja saunas ja kujutasin ette, et ma olen tohutult alla võtnud..... Positiivne on see, et siiski olen alla võtnud.
Säsil, ma arvan, et meil polel kellegi selle vastu midagi, et sa meiega liitusid, pigem on see tore, et keegi on veel nõuks võtnud õhemaks hakata

Tinnu000, ära muretse. Võibolla see, et trennis käisid mõjutaski kaalunumbrit. keha hakkab niiöelda oma protsessidega tegelema ja võib korraks ka vett hoida kinni jne. Järgmine nädal võid jälle näha suuremat kaalunumbri langust. Aga mina olen supper rahul oma tulemusega. Pühapäeval sõin korralikult peol kalorid üle, aga muidu olin teised päevad tubli! Seega -0,8 on supper tulemus. Ja minu 6 on ees ja tunne hea!
Säsil, tore , et liitusid. Seltsis segasem !

Tere.

Mina olin alla võtnud juhuuuuu. Loodan õige varsti kaalul nr 8 ees näha

Mulle tuli ikka nohu kallale - eile enne magamajäämist tundsin, et üks nina pool hakkab umbe minema ja nii see ka hommikuks vesine oli. Kuna lapsed on juba ca 3 nädalat vahelduva eduga haiged olnud ja mina neid põetanud, siis oli see vaid aja küsimus, millal mõni kibedam batsill mulle külge hakkab.

Pikali jääda ei saa, sest töö tuleb ära teha. Seega - rohkem sibulat ja küüslauku ja saab sellest nohust ka jagu.

Kuna ootan uue tsükli algust, siis eeldan, et järgnevate päevade jooksul hakkab keha vett mõnevõrra kinni hoidma. Seekordne pühapäevast tänaseni -400g on küll hea tulemus!

Tere Kevad! Kaalulangust ainult 400grammi. Nadi küll, aga asi seegi
Püüan järgmine nädal veel rohkem pingutada. Tublid olete kõik! Edu!

Niih, eilne pärastlõuna läks põnevaks, ehk liigagi. Igal juhul ärritusin väga tormiliselt ja sain tõsise šoki. Närvidega ei ole juba aastaid asjad päris korras ja enamasti on see seotud eneseusu ja enese väärtustamisega. Nimelt esitasin eile hetkeemotsiooni ajel tööl lahkumisavalduse.

Loomulikult kadus esimese hooga söögiisu, siis tõusis palavik ja järgnevad asjad läksid juba oma loomulikku rada. St kui esimesest ehmatusest üle sain, siis tuli tõsiseid loobumismõtteid ja kes-ma-arvan-end-üldse-olevat enesepiitsutusi.

Olen oma tööle väga pühendunud ja selle otsuse otsas olin juba mitu aega piinelnud. On asju, millega ma ei lepi, kannatan mõni aeg, aga lõplikult ei lepi ning üks nendest asjadest eile jälle juhtus. Kuna olin endale lubanud, et viimane kord läbi sõrmede vaadata oli eelmisel korral, siis seekord ajasin selja sirgu ja tegin lõpu.

Veidi rahunenuna hakkasin vaatama millegi magusa järele - lohutamiseks. Õnneks ei olnud kodus muud magusat kui vaid mandlid ja seemnesegud. Neid ma siis enesevihkajaliku järjekindlusega endale kaalusin ja alla kugistasin. Kaalusin küll ja jätsin numbreid meelde, aga KA päevikusse ei märkinud. Häbi oli. Hommikul lõin need ikkagi sisse ja nägin, et ületasin eilset päevast normi vaid 100 kalori ringis. Seegi hea. Kaalusin ka end ja kaalu oli viimase ööpäevaga kadunud 700g. Müstika.

Täna tunnen end emotsionaalselt paremini, ka palavikku enam ei ole ja tegelen oma eilse mässu tagajärgede silumisega. Sain juba ka uue tööpakkumise ja seega väga tuleviku pärast ei muretse. Püüan hinges asju tasakaalustada (lein ju ikkagi) ja end valmis panna lähinädalatel tekkivateks võimalikeks tagasilöökideks eelmises töökohas.

Sõnaga, enesekindlus hakkab taastuma ja võin eduka kaalulangetamisega jätkata!

Kumaline jah, kuidas masendus/ väsimus ..ja kohe käsi ja suu otsivad magusat!? Siis ei aita isu peletamiseks ei vee joomine ega muud petekad. Magus on Saatanast

Ikkagi on jama natuke. Söögiisu ei ole eilsest hommikust saadik. Neljapäeva õhtul tekkis korraks tagasilangus ja haarasin lohutava toidu järele, kuid nüüd juba kaks päeva pean end sööma sundima. Uus tsükkel algas samuti ja tavaliselt tahan päevade ajal olla voodis keras ja midagi maitsvat nosida. Seekord ei ole tujumuutusi, isusid, valusid - täiesti tuim. Sain ilmselt tõsisema vapustuse kui eile isegi tajusin.
Olen ise väga hämmeldunud, et NII nõrganärviliseks osutusin...

Olen kuulnud, et inimesed väga rasketel hetkedel kaotavad söögiisu, on pikalt söömata ja ei tunne üldse nälga. Kompulsiivsele ülesööjale nagu mina on selline reaktsioon võõras. Tavaline pingelisematel perioodidel on end maiustusi ja grill-liha täis toppida, veidi aega ägisedes mõnuleda ja siis häbi pärast veel paar kilo sodi endale sisse vägistada.

Ühest küljest tundub ju väga tore, et ei taha süüa, kaal langeb ja ise ei pea pingutamagi, kuid pikas perspektiivis võib see väga tõsiselt edasist kaalulangetuskava mõjutada. Tean, et eduka langetamise huvides on õigem kehale mängida seda vingerpussi, et "näe, ma ju söön, ei nälgi!", kuid teadlikult hoiduda liigsest ja ebavajalikust. Ilmselt tuleb ka söögiisu tagasi ajapikku, aga võib-olla häälestab praegune "paast" keha uuesti toitu saades end varumisrežiimile? Samas ei saa salata, 89,7kg hommikuseks kaaluks pani mind hetkeks muremõtted unustama...

Ehh, unustasin seekord kaalumise.. aga järgmine kord olen kindlasti platsis. Viimane kord tegin 2nädalat dieeti ja kaotasin 4KG.. Mis on super... siis tuli patustamine ja ei jälginud, mida söön ja kui palju... kuid sellest hoolimata tuli juurde vaid 100g.. seega motivatsioon dieediga alustada uuesti on täiesti olemas... ja dieedi all ma ei mõtle näljutamist, vaid seda, mida ja kui palju söön. Edu kõigile kaalulangetajatele!

Isutu. Neljas päev sunnin end sööma, surun 500-700 kalorit sisse öökimisega võideldes.

Tunnen, et mu kehale on seda improviseeritud paastu praegu tarvis.

Küürin ja kraamin kodus, pole selleks aastaid mõistlikku rahulikku aega leidnud. Praegu toimetan mõnuga ja ei lase end millestki eksitada. Tegutsemise ajal mõte jookseb ja ketran aina peas oma viimaste aastate konflikte, stresse. Iga järgmise mõtte ära mõtlemise järel hakkab hinges kergem ja võlatunne väheneb. Kuna olen Viilma-usku ja usun tasakaalu(stumisse), siis võib minu suur kaal olla vägagi seotud minu ameti ja sellega kaasnevaga. Mida rohkem stresse ja konflikte, mida tuleb nö "alla neelata", seda suurem pean olema mina. Et ikka mahuks. Et oleks kaitsepolstrit. Ehk see seletab seda praegust ettekavatsemata paastu ja minu kahanemist? Kuna mul ei ole tarvis end enam vaimselt kaitsta, võib keha suuruse kogumise lõpetada ja kasutada ära üleliigse. See on rahustav mõte. Ja selles on minu jaoks loogikat, sest enne konkreetsele ametikohale asumist olin kolmanda lapse sünni järgselt liikumas oma mõistliku kaalu poole tagasi (mille olin saavutanud mõned aastad varem), ilma pingutamatagi. Peale uues töökohas alustamist hakkas aga kaal kerkima. Tasapisi ja järeleandmatult.

Minu tippkaal oli 2011 aasta detsembris 102 kilo. Olin 7 kuud tagasi sünnitanud 4. lapse, sellegipoolest võtnud tavapäraselt endale kohustuse kodus tööd edasi teha ja kaal muudkui kerkis. Siis hakkasin KA abiga langetama, kuid stress "sõi" rõõmu ära ja kaalu jälgimine muutus piinaks. Nälg, nälg, nälg. Iga päev nälg, kolm kuud järjest. Treenisin end tõsiselt terve see aeg ja see ilmselt mind ka nii kaua reel hoidis. Sest ma usun distsipliini ja enesekontrolli. Treenimine oli nagu võimalus enda peas asjad kontrolli all hoida. Selle aja sees pidin ka kontorisse tööle tagasi minema ja sain sellise sahmaka reaalsust, et kalorilugemine oli nagu õudusunenägu. Lõpuks, selleks, et tööl ja ka kodus ikkagi edasi toimida, lõin käega. Treenimise lõpetasin, hakkasin sööma nii nagu keha käskis. Kaal oli siis 94,4 kilo. Rõõmu sellest kaotusest ei olnud mitte mingisugust. Number nagu number ikka, lihtsalt vähem kui 100. Tundsin, et nagunii hakkab jälle kasvama ja mina sellele kätt ette panna ei suuda.

Nüüd uuesti alustades oli kaal ikkagi sama, aga seda võib-olla sellepärast, et jaanuarikuus lõpetasin oma peas oma töölepingu juba ära. Märkasin ise, et hingamine läks kergemaks ja ma ei võtnud konflikte enam isiklikult. Ma olin tööl nagu iseenda teisik, sama nägu, aga teine tegu. Võimalik, et paari kuuga kaotasin kaalu ilma seda jälgimata niigi. Kaalusin end esimest korda nüüd märtsikuu alguses ja siis tõdesin oma rõõmuks, et kaal on sama, mis KA eelmisel korral lõpetades. Täna hommikul kaalusin 88,7 kilo. Loobusin vaid "lohutustoitudest", kõike muud tarbisin nagu ikka, isuga. Nüüd, kui töölepingu ka paberil ära lõpetasin, ei tunne enam nälga. Ühe kuuga drastilised muudatused elukorralduses, suhtumises ja kaalunumbrites.

Olen selles kaalupõrgus olnud 3 aastat. Sain enda kohta palju teada. Eriti aga selle, et ma ei saa kõike parandada. Ma ei saa muuta teisi. Saan püüda parandada ja saan muuta ennast. Kui minu pingutused jooksevad liiva, siis on aeg edasi minna. Ei ole vaja, hambad ristis, kõike kannatada. Võib loobuda, võib käega lüüa. Kui peas on kõik paika loksunud, siis saab ka keha terveneda.

kaal on langenud aga mina ei tea, üldse pole nagu õnnelik, võiks ju....
mingi motivatsioonikriis või.... nii ruttu...
või on lihtsalt hingeline madalseis....

Tere kõigile tublidele tegijatele!

Minul ei taha see kaalulangetuse programmi asi kuidagi algust teha, nii vaevaline ja igasugused üritusi on ka märtsikuus olnud. Oeh, ei tea kohe kuidas edasi .
Iga hommik ärkan kindlas teadmises, et tänasest. Kuid siis kujuneb päev minust olenemata põhjustel nii sisutihedaks, et lausa üliraske on erinevate toitude sisu ja koguseid järgida, kirjepanemisest üldse ei taha rääkidagi.
Detsembrist veebruarini sai kaalu langetatud ligikaudu 10 kg. Ja nüüd - täitsa uskumatu, või nimetatakse seda platoo-seisundiks. Kaalu ei tule juurde ja ka mitte ei taha ka maha minna.

Olge tublid edasi!

Ma olen nii laisk, et ma ei viitsi kirja panna, mida ma söön ja veel vähem kaloraazi arvutada, seni kuni ikka veel alla läheb, saan laisk edasi olla
Ma loodan, et meie duellitajad nüüd kõik päris ära ei kao

Oeh, mingil põhjusel nulliring see kord. Ometigi pole ma patustanud ja olen üritanud kehvemates materiaalsetes oludes säilitada mõistliku toitumise igapäevaselt. Eksnäis, kaua see number seal 87 juures seisab.

Korraks läks kaal eelmisel pühapäeval alla 86 peale, aga see oli vaid hetk - järgmistel päevadel näitab jonnakalt kilo rohkem...

Säsil, kas sulle on juba komplimente ka tehtud, et näed peenem välja?

Ehee, mul on sõbrants, kellega koos reaalelus langetame. Teineteisele teeme küll ohtralt komplimentne - eelkõige sellepärast, et mõlemad teame iga kaotatud grammi väärtust.

Tegelikkus on aga selline, et olles kaotanud suurusnumbri kuni kaks tunnen ise end kangelase ja iludusena, aga peale abikaasa (ja konkreetse sõbranna) ei ole MITTE KEEGI isegi mitte iitsatanud midagi minu välimuse kohta.

Eks seal võib olla põhjuseid mitu: kaalulangus ei ole nö võõrale silmale näha, või siis taktitundeliselt hoidutakse rääkimast minu kaalust, või siis on see puhas kadedus!


Ise tahaks rohkem viimast uskuda, sest oma kaotuse vaeva olen ma ise läbi elanud ja see on minu jaoks sedavõrd suur asi, et see lihtsalt EI SAA märkamata jääda!

Kuidas sul, Tinnu000, sellega on? Ja teistel duellitajatel?

Kodused ei ole mulle midagi öelnud aga jh peale trenni pessu minnes üks täiesti võrdlemisi vanem daam ütles, et kuule sa oled küll alla võtnud

Tere varahommikut kõigile kaasvõitlejatele!
Tegin tänase päeva kohta tabelisse kuupäevalahtri. Meid on vist üsna vähe alles jäänud sellele duellile?

Müstiline kaalukadu on olnud - duelli 5 nädalaga on kadunud 7,7 kilo.
Nihutasin oma soovkaalu ka 7-ga algavale numbile. Ilmselt on lähiajal jälle mingit seisakut oodata.