Tere kaunid Lillekesed,

Meie 27. nädala tulemused on järgmised:

[docs.google.com]

Hmm... 4 tulemust 9st- huvitav, ja millega siis kõik teised tegelevad???
Kokkuvõttes on meil siis 0-nädal.
Aga kui rääkida isiklikust kaalust, siis ausalt öeldes lootsin enamat, kuid järele mõeldes, olen ka -0,9ga rahul. Maggie dieet mõjub, kuid entusiasm hakkab hääbuma. Üritan ennast tagant utsitada ning minna ikka võiduka lõpuni ehk kaks nädalat veel.
Kuid kahjuks läks terve nädalavahetus toitumise mõttes aia taha. Jamaks läks juba reedel. Mehe sõber tõi õlle kõrval head ja paremat, ning mina sõin oma juustu isu korralikult täis. Maitses väga hästi, kuid kohutavalt raske oli pärast olla. Laupäevase päeva esimese poole olin jälle tubli, kuid õhtuks tegime riisisalatit, ning ka seda pidi sööma lausa kaks korralikku portsu. Ja eile... eile läksid asjad õige hulluks. Käisime perega minu vanemate juures (meil selline peretraditsioon- pühapäeviti vanematel külas käia) ning tähistasime õigeusu kiriku lihavõttepüha. Menüü: isa tehtud pelmeenid, õe tehtud paša, minu tehtud kulitš ja kohupiima-ananassikook, ema tehtud maiustused... ja tagasi ei hoidnud ennast sugugi. Õhtul koju jõudes, olin suremas.
Hommikul ärgates, olin ikka veel elus- pakkisin basseisiasjad kokku ning käisin ujumas. Pai!

Päikest!

Tubli mitjake - sina suudad ennast veel kokku võtta ja käisid ujumas! Omal on küll praegu selline minnalaskmise meeleolu, no veel mitte küll päriselt ( muidu ju enam siin ringi ei luusiks), aga entusiasm on kusagile kadunud... Vaatad küll, mis suhu läheb ja järgmisel hetkel leian end ohjeldamatult shokolaadi komme söömas. No tekivad sellised hullud magusaisud, et ei suuda ennast taltsutada ja seda on kohe ka kaalust näha - juba kaks nädalat ainult tõusu suunas. Otsin kadumaläinud motivatsiooni edasi , kui teie kohtate, andeke talle teada, et on ka siin oodatud ...

Auuuu, kus kõik on? Kas ma olen ainuke kes julges oma +kaalu kirja panna?

Viimasel ajal ei taga hästi langeda see kaaluke. Söön vähe, liigun palju aga ikka ei midagi. Aga ükskord peab ju minema. Küll ma sellega hakkama saan.

Tere kaunid Lillekesed,

Meie 28.nda nädala tulemused on:

[docs.google.com]

Minul seekord tagasihoidlik tulemus, -600g. Maggie dieet on üsnagi tahaplaanile jäänud. Munadest on järjekordne küllastumine ning tihtipeale tahaks "päris" toitu. Nädalavahetused kipuvad eriti kergesti aia taha minema... miks see küll nii on???
Järgmine nädalavahetus oleme perega maal ning tagasi linnas alles esimesel mail. Oehh... kas toitumine läheb veel totaalsemalt metsa??? Ämm on vist vaaritamisega juba praegu alustanud...
Loodan endast anda parima, kuid lubama midagi ei hakka.

Olge mõnusad!

Tere.

Olen ka täiesti olemas. Reedese seisuga kaal seisis. Õnneks. Olin terve nädal jubedas stressis ja pooled ööd närvipingest üleval. Reedel sai üle hulga aja trennis käidud. Lihased olid veel täna hommikul jube kanged, seega tormasin ujuma. Tegin om tavalise 1500 m ja tuju läks paremaks. Katsun jälle toidupäevikuga sõbraks saada ja ilusat kevadet nautides palju liikuda.
Kõike kaunist.

Tere Lillekesed,

Mul hetkel tõeline madalseis. Olen juba aastaid olnud enda turvalises mugavustsoonis ning viimasel ajal üritanud üht-teist ette võtta, et pisut muuta oma elu. Kõigepealt oli minu jaoks paras julgustükk, et midagi üldse ette võtta. Ning kahjuks minu ettevõtmised ei ole toonud oodatud tulemusi. Endalegi ootamatult olen ma sellest üsna löödud, kuigi arvasin, et kui midagi ei õnnestu, siis lihtsalt tiksun vaikselt edasi. Nüüd siin ma siis olen... üks suur õnnetuse hunnik.

Päikest!

Hei,

no kui see kedagi lohutab, siis samasugune madalseis siin, et "tiksun" siin vaikselt (nagu mitjake tabvalt ütles) edasi ja tagasi, edasi ja tagasi ja ootan seda imet, mis tagant tõukaks midagi radikaalselt ette võtma. No seda päris ju öelda ei saa, et midagi ei ole saavutanud - püksid, mis eelmisel aastal napilt jalga läksid on jälle parajad või pisut suured, aga tahaks natuke veel...

päikest ja ootuste täitumist kõigile!



Toimetatud 1 kord(a). Viimati eideke 27.04.2012 15.06.

Tere!

Siin ma siis nüüd olen -pikka aega kadunud. Mul ei olegi ühtegi vabandust, lihtsalt ei olnud tuju ja luuser olen Kaal on olnud väga-väga kohutav. Nägin vahepeal jälle 108 ära. Nüüdseks on see läinud, tabelisse läheb tänahommikune kaal 105,7.
Tunded on enam-vähem samad nagu mitjakesel. Õigupoolest sinu viimane postitus oligi tõukeks, miks ma tagasi tulin. Et teid ikka siia väga väheks ei jääks ja seltsis kergem ja segasem. Kuidagi on mõistus tagasi koju tulnud hetkel, loodan, et ka teie ei anna alla ja leiate taas selle tahtejõu üles. Ise olen ka üsna -üsna äärekse peal, et jälle libastuda - grillihooaeg ju algas. Püüan õhtuti vähem süüa ning rohkem vett juua. Trenni enam ei jõua nii tihti kui talveperioodil, aga paar korda nädalas abiks ikka.

Päikest teile ja püsige reel!

Tervitus kõigile,

nii hea, et meie read päris kokku pole kuivanud ja tore Kashy, et alla pole andnud! Siin oligi vahepeal vaikus... Ei viitsinud ise ka pingutada ja toitu kirja panna ja tekkis sama käegalöömise meeleolu- no enese õigustamiseks leiab ju igasuguseid põhjuseid.
Eile aga vaatasin, et nii ikka ei saa, peab ikka korralikuks hakkama, kõik kirja panema ja vee joomisel paremini silma peal hoidma. See viimane kipub kogu aeg ära unenema. Täna tegin kohe suure portsu toorsalatit ja kohe oli õhtul kergem tunne. Käisime veel õhtul rattaga sõitmas ja nüüd tegin värsket melissi teed. Täna ei olegi enam peale kella kuut õhtul sööma isutanud. See teeb tuju veel paremaks, küll see kaaluseier grillihooajast hoolimata ka jälle liikuma hakkab - ikka allapoole ma mõtlen

oleme tublid ja küll siis me soovid ka täide lähevad, jaksu kõigile

Tere Lillekesed,

Siin meie juba 29.nda nädala tulemused:

[docs.google.com]

Mina seekord kaalunumbrit kirja ei pane. Mitte sellepärast, et on kindel pluss (seda see on ka kindlasti), vaid lihtsalt unustasin reede hommikul ennast kaaluda ning võõrast kaalu ei usalda (oleme perega ämma-äia juures).

Õnneks minu sügav masu ja suur pettumustunne on mingil määral lahtunud, ning olen poolvägisi püüdnud praegusest olukorrast ka midagi head leida. Kuigi mul ei õnnestunud näiteks ihaldatud töökohta saada, siis ka praegusel on palju positiivseid külgi.

Leidsin enda jaoks ka palju lohutust ja moraalset tuge teie postitustest. Jumal tänatud, et Sa siin oled!

Hei Mitjake - rõõm kuulda, et oled oma positiivsuse tagasi saanud! Oligi imelik sinult selliseid pessimistlikku laadi postitusi lugeda
Aga kas sa saad meie "kadundhinge" Kashy ka tabelisse tippida?

olge mõnusad ja kergemaid homseid

Ma ise ei oska sinna tabelisse oma kaalunummert sisestada.

Ja siin siis pisut parandatud kaalutabel:


Päikest!

no ei liigu see kaal enam kuhugi

Heihei!

Mul oli nii kiire reede ja laupäev, et ei jõudnudki siia. Kaal reede hommikul näitas 105.5
Nii et väike langus siiski.

Oih... +1kg.


[docs.google.com]

Olge tublid!

Hei lillekesed!

tahaks kohe lauda seda laulu "... kuhu küll kõik lilled jäid, mis on neist nüüd saanud..." ehk kas tõesti olen sellest 20 alustanust vaid "üksikuks hundiks" jäänud... aga pole hullu ...

Kuidagi väga vaikseks on meil siin ammu juba jäänud, samas ise veel alla ei anna. Kaal kurivaim kõigub küll juba viiendat kuud ühel ja samal kohal aga hea meel on sellestki, et juurde ei ole ka tulnud. Igal juhul mina jätkan, sest tunnen et nii on tervis parem ja see ju ongi eesmärk (vähemalt minul). Nüüd saab juba rattaga ka sõitmas käia ja ükskord me saame oma eesmärgid täidetud kõik, võtku see siis aega vähem või rohkem, kõige tähtsam on usk endasse ja ärge seda ära kaotage!

Olge kõik mõnusad ja tundke kevadest rõõmu

105.2 !

Tere!

Minul oli põnev nädal. Käisin spordiklubis kehaanalüüsil ja ka toitumisspetsialisti jutul. Mure ikka see, et kaal ei taha langeda nii nagu mulle meeldiks. Tuleb välja, et kaaluabi andis mulle liiga vähese päevase kalorite hulga. Ja eks ma siis sõin igaks juhuks veel natuke vähem, kui lubatud. Ju see mu kehale ei meeldinud. Üllatus oli veel see, et vaatamata väga väikesele soola tarbimisele on organismis vett liiga palju. Toitumisspets. andis nõu ja retsepte juurde, kuidas ja mida veel süüa, et kaal langeks. Tegelikult ta ju langeb ka, aga ikka üliaeglaselt, Samas olen rahul, et suuri tõuse pole ju olnud ja sedasi tasapisi on 20 kg maha tiksunud. Ostsin paar ilusat suvekleiti, mis lausa sunnivad pingutama.
Päikest kõigile.

Vau tinku - 20 kilo maha tiksunud - see on ju super! Sa oled kõigile eeskujuks - tehke järele!
Anna ikka siis meile ka teada, kuidas see uus süsteem Sulle mõjub. Lihtsalt uudishimust küsin, et kui palju toitumisspets Sul süüa soovitas. Ma siin pusin ka selle õige kaloraazi leidmisega, aga kuidagi ei taba õiget hulka, sest see mida kaaluabi soovitab sõltub ju kohe sellest, et kui pika aja peale sa lõppeesmärgi nihutad. Peaks vist ka kusagile targema inimese jutule minema. Kui sa siin ei taha väga avalikult nn reklaami teha, siis äkki sa tinku saadad mulle erakirjadesse infot, et kuhu soovitad minna.
Olge mõnusad ja tervitused homse emadepäevapuhul kõigile emadele

Tere kaunid Lillekesed,

Soovin Teile kõigile head emadepäeva!

Minul kaal seisab- hea seegi.
Täna sai hoolega patustatud, lausa punastama ajab...


[docs.google.com]

Päikest!

Hei Lillekesed,

tundub, et meil kõigil on kevadel hirmus kiire, no mõtlen seda, et meil siin nii vaikne on. Endast niipalju, et kaalu säilitamine tuleb hästi välja sest seisab juba kuid ühe ja sama koha peal, aga kahjuks mitte seal, kus mina lootsin . Aga pole hullu, asi seegi, mis siiani alla saadud ja pole tagasi tulnud. Tunnistan ausalt, et nö teadlikku liikumist on vähem olnud, kuigi ringi sebimist jälle rohkem kui talvel. Eile õhtul käisin rattaga sõitmas. No vot kui ei tea kui ilus praegu loodus on, siis ei oska ju kahetseda ka kui välja ei lähe. Peale vihma lõhnas kõik nii värskelt, ööbikus laulsid õitsvate toomingate vahel, kägu kukkus, metsavahe kraavid olid varsakapjadest kollased ja kui siis kitseke ka lausa nina eest üle teekraavi vupsas ja oma valget taguotsa minu poole hoides seisma jäi, pea tagasi keeras ja mustades silmades imestus vaatas, et mida see siin veel teeb, siis tundsin, et oli ikka väärt küll see taguotsa diivanilt lahti tõmbamine.

Tere kaunid Lillekesed,

Siin meie 32. nädala tulemused koos suurte vabandustega, et need alles nüüd postitan:

[docs.google.com]

Olen ennast jälle olukorda rabelenud, kus lained hakkavad pea kohal kokku lööma... Kogu aeg on nii kiire ja midagi vaja teha, kuid samas on pidevalt tunne, et midagi ei olegi tehtud. Varsti pean töölaual klaviatuuri otsima hakkama- nii palju on kõike kuhjunud... Ma lihtalt ei tea, kuhu see aeg kõik kaob. Ja kõige häirivam on asjaolu, et olen kapitaalselt liimist lahti ning keskendumisvõime on nullilähedane. Olen ennast ikka üha enam tabanud laua tagant niisama tuimalt istumas- ma lihtsalt ei suuda midagi... (sinna ka vist see väärtuslik aeg kaob).

Oma kehva enesetunnet "ravin" valimatu söömisega- tunnistan ausalt. Valimatu söömise tulemusena tunnen ennast veel kehvemini. Nii tore, nii tore, nii tore... Ja näonahk on jälle niivõrd kehvaks läinud, et lausa nagu oleks pubekaeas tagasi... (see iga ei olnud mingi meelakkumine).

Kogu selle persses (vabandan) olemise taustal näen enda jaoks ka kriipspeenikest valguskiirt. Tegelen ikka ja jälle uue töökoha otsinguga. Olen veendunud, et minu negatiivsete tunnete ja emotsioonide üheks põhjuseks on ka rahulolematus praeguse tööga. Jõudsin jälle ühe konkursi raames kolmandasse ja samas viimasse vooru, kuid just paar tundi tagasi saatsin kirja personaliotsingufirma konsultandile, et soovin enda kandidatuuri maha võtta- tööpakkumise miinusad kaalusid plussid üle. Konsultant helistas kohe tagasi ja küsis, et kas võib minu profiili saata teisele firmale, mis otsib ka personaliinimest. Seega olen lootusrikas, et keegi näeb minus potentsiaali- ma ei olegi tööalaselt lootusetu äpu.

Laupäeval käisin üksinda Amigos 2QuickStarti kuulamas. Et ma üksi käin on täitsa tavaline asi (mees sellist muusikat ja seltskonda ei armasta ja sõbrannadega on kitsas käes, neid pole kunagi liiga palju olnud- see tuleneb minu isiksusest). Päriselt peaks laupäevase päeva sündmusi hommikust alustama. Käisime terve perega maal ning aitasime põllule istutada kurgirohu taimi- käsitsi ja ükshaaval, taimi pidi kokku olema üle 11ne tuhande, vähem kui pooled saime maha. Õhtul hakkas keha kangeks jääma, kuid plaan minna kindlasti 2QuickStarti kuulama ja tantsima oli valmis juba ammu, sellest ma ei tahtnud kuidagi loobuda. Õhtul kella 7st-9ni toimetasin juba hambad risti ja läbi valu. Kartsin kõige rohkem, et kui lapse magama panen, jään ise ka. Laps oli päevast nii väsinud, et magas enne kui jõudsin talle head ööd soovida. Vedas- ma veel ärkvel. Nii, ja nüüd siis sättima. Appi..., kuidas mul kõik kohad valutasid... 12ks öösel olin pestud, värske maniküüriga, üles löödud ja mukitud- ja kõige rohkem ma tahtsin lihtsalt magama keerata. Tundes iseennast ei oleks ma suutnud ennast järgmine päev ära kiruda, kui oleksingi meigi maha pestnud ning magama läinud. Võtsin enda viimased jõuraasukesed kokku ning astusin uksest välja. Praktiliselt terve õhtu tantsisin üksinda, kuid ma nägin üsna selgelt, et üks mees jälgib mind pidevalt. Mingit silmsidet ma looma ei hakanud ning lihtsalt nautisin head muusikat ja iseennast- mulle on alati meeldinud läbi tantsu ennast välja elada. 2QuickStardi kava sai läbi ning ma otsustasin koju ära minna ning just sel hetkel võttis "vaataja" ennast kokku ja kutsus mind tantsule. Ma pole kunagi osanud eriti hästi "ei" öelda. Huvitav, miks see vaataja-Siim nii kaua hoogu võttis???- ta oli/on päris osav tantsija. Ja nii me tantsisime, kuni baaris pandi tuli põlema. Mida, mida???- kas kell on tõesti nii palju??? Mul oli ajataju täitsa kadunud ja nagu kiuste oli ka käekell seisma jäänud. Juhtumisi elame Siimuga samas linnaosas ning ma pakkusin talle küüti. Kui asi jõudis teemani "millal ma Sind jälle näha võin?", tegin ma viisakalt selgeks, et olen pereinimene. Soovisime teineteisele head ööd, kuigi kell oli juba 5 hommiku ning sellega meie põgus tutvus lõppeski. Kokkuvõtteks tahan öelda, et oli ääretult meeldiv tunda, et olen ka võõra mehe jaoks atraktiivne- kohe läks selg sirgu ja lõug taeva.

Ehk ei olegi kõik nii lootusetu...

Hei mitjake!
Kohe päris kindlasti ei ole sa lootusetu – nii ei tohi sa iseendast isegi mitte mõelda Lugesin su kirjapandut ja on tunda, et see on tulnud sul kohe sügavast sisemusest. Kui sina suudad ennast peale väsitavat tööpäeva veel selliselt kokku võtta, siis siinkohal sulle sügav kummardus ja . Kui tohib uudishimutseda, siis milleks seda kurgirohtu tarvitatakse? Mina ei osanud sellega midagi peale hakata välja arvatud see, et tal olid maru ilusad sinised söödavad õied, millega sai toitu garneerida. Aga kõiki õisi ei saanud kunagi ära korjatud nii et ta ise seemendas mul kasvuhoones ja siis olin ma veel mitu mitu aastat hädas nende taimedega, mis ikka ja jälle igal pool kasvama ja laiutama hakkasid .
See tööjuures asjade kuhjumine ja stressist sööma hakkamine on kohe nii tuttav tunne ja sellega on tõesti väga raske võidelda. Just nii ongi, et peale söömist tunned ennast veel sandimalt ehk täpselt nii nagu sa kirjutadki. Mäletate nohureklaami - “ma tean mida te tunnete” Ja aitab ainult see, kui suudad arusaamisele jõuda selle stressi algallikas. Tead mis mind on aidanud, kui need nö lained on hakanud üle pea kokku lööma. Mul on kaks raamatut Stephen R. Covey raamatut: : üks on “Väga efektiivse inimese 7 harjumust” [www.apollo.ee] ja teine “Esmatähtis esikohale” [www.raamatukoi.ee] . Naeran, et need on minu piiblid nüüd juba 11 aastat olnud. Nende raamatute juurde juhatas mind kunagi ammu ühel koolitused Silva Laius ja ma olen selle eest talle väga väga tänulik. Raamatutes kirjas olevad tõeterad on lühemas versioonis kirjas ka tema blogis [ajajuhtimine.blogspot.com] . Ei mäleta kas olen siin sellest ka varem kirjutanud aga ma ei väsi üle kordamas ja soovitamast seda neile, kes tahavad ise ennast paremini tunda, aidata ja oma eesmärke ka ellu viia.
Ja veel tehti minuga kunagi selline katse, et pidin kirjutama pisikestele paberitükkidele 10 inimest/asja, kes või mis on minu jaoks olulised. Siis pidin ette kujutama, et olen päästepaadis ja need 10 asja on minuga kaasas, aga kogu aeg tuleb vett juurde ja ellujäämiseks pean neist ükshaaval loobuma hakkama ning “üle parda viskama”. Alguses oli lihtne, aga kui jõudsin viimaste “kohvriteni” siis läks ikka otsustamine väga raskeks, aga sain teada, mis oli minu jaoks antud ajahetkel see kõige tähtsam ja olulisem. Tõsi aastatega on nii mõndagi muutunud, aga asi on läbimõtlemist väärt.
Sina oled selline agar ja hakkaja, saad kindlasti igalpool läbi, aga ikkagi kipub eideke õpetama, anna siis andeks

Hei-hei!

Mina olen ka tegelikult olemas ja üritan ikka lugemas käia. Jutumoor olen ma väike, seega ei hakka väga pikka juttu siia kirjutama. Annan lihtsalt teada. Kirjutan oma paar uudist teile siia ära ja lähen jälle oa toimetuste juurde. See ja eelmine nädal on nii kiired olnud, unustasin õigel päeval kaaludagi. Sel nädalal pole olnud aega trenniski käia. Eile oli lapsel lasteaia lõpetamine (panin üle mitme aja seeliku selga, endalegi imestuseks olin tulemusega rahul ja mees ütles, et paistsin nii ilus ja õnnelik olema - lihtsalt pidin seda uudist teiega jagama ), üleeile lõpetamise puhul istumine omade keskel kodus.
Selle nädalal suutsin end kokku võtta ja nahaarstil käia, mida ma olen juba mitu aastat plaaninud. Ma isegi ei mäletagi enam kui kaua. Igastahes on nüüd algus tehtud ja määras mulle mingi vedeliku ja füsioteraapia. Mul nimelt juustega probleem, on teisi liiga vähe vms. Eks näis, kas saab asja või ei. Ma enam ei viitsi selle probleemi pärast väga stressata ka, ma lihtsalt ei mõtle sellele.
Kaalul enam iga päev ei käigi, nagu varem. Mingi päev oli 105,5. Õnn seegi, pole vähemalt jälle 108-109 peale visanud. Üritan homme ikka kaalu peal käia ja numbrid siia anda.
Sõbrannadest. Ma ise olen ka ilmselt väga keeruline inimene ja oma asjadega hõivatud. Üks väga hea sõbranna oli kogu aeg mul, aga viimasel ajal on kuidagi ära vajunud. Teised paar tükki on ka ilmselt oma asjadega hõivatud. Ehk on asi ka selles, et ma pole üldse selline klubi-inimene, et koos käia vms. No ei istu mulle lihtsalt need diskosaalid.
Ja ongi paar mu kiiret uudist siia kirjutatud ja aeg otsa saanud. Olge tublid ja pidage vastu, tundke elust ja pisiasjadest rõõmu!

Hei Lillekesed!

raporteerin, et selle nädala tulemus -1,5kg - olen ülirahul ja veidi ka imestunud, et kas tõesti otsustas keha siis lõpuks, et aitab sellest paigal tammumisest ja võib natuke kaalunubrit allapoole ka lasta

Kashy - oled tubli, et tegid oma mitu aastat plaanitud otsuse teoks ja läksid arstile. Meile naistele (vähemalt mulle) tundub, et alati on kõik teised peale meie endi olulisemad ja tähtsamad ja seetõttu kui peame valima, siis valime teiste eest hoolitsemise ja iseennast "paneme järjekorda" - kui aega saan, siis tegelen. Ja ka see suhtumine on sul väga õige, et stressata pole mõtet - see ei too ju lahendust, pigem süvendaks probleemi. Aga kui lahenduse otsimiseks esimene samm tehtud, siis edaspidi läheb juba lihtsamalt ja tervis tuleb!

Mis jutustamisse ja sõpradesse puutub, siis mõnikord tundub, et hoian nagu omaette. Samas mõni päev aastas on kohe selline mõnus, kui tunned, et uskumatu, kui palju on ilmas häid ja toredaid inimesi, kes kõik sust hoolivad ja meeles peavad. Eile just oligi selline päev nii et tütar kommenteeris, et mind pidi olema telefoniga raskem kätte saada kui Lastepolikliiniku registratuuri numbrit - seal pidavat kõned vähemalt järjekorda pandama ja lootus liinile saada olevat suurem

Praegu on küll hea tunne, et kaal jälle liikuma hakkas, et on kevad ja kõik ümberringi õitseb ja lõhnab ja laulab. Tahan sellest tundest kohe kinni hoida, et see kestaks…

Päikest kõigile ja rõõmu südamesse!

Tere kaunid lillekesd,

Kurgirohi on minu arusaama järgi siiski umbrohi ja aeda ma seda ei soovita, just põhjusel, et ta kipub liiga palju seemneid ajama. Minu õde on mesinik ning kurgirohust saab väga palju õietolmu- see on taime ainuke hea omadus. (Kurgirohtu ei pidanud isegi loomad sööma.)

Võtsin eile vaba päeva ning käisime mehega jälle abis taimi istutamas. Minu põhiline panus oli ettevalmistatud mullaaukude kastmine- täna on käemuskel nii kange, et pastakatki on raske hoida. Mees rabeles päris haigeks ennast. Hommikul oli pool kuus voodist üles tõusnud, kuna ei suutnud enam seljavalu kannatada. Ning sõitis õe juurde mesilasse, et valutavale kohale mõned mesilasnõelad panna- see toimib päris hästi.

@Eideke: targad soovitus- ja õpetussõnad on alati teretulnud- tunnen, et keegi hoopib minu muredest ja mõtleb minuga kaasa. Eneseabiraamatud on mulle ka alati meeldinud ning soovitatud kirjatükid võtan kindlasti millalgi ette.

Minu viimane pikk-pikk kirjutis oli jällegi üsnagi vabastav (olen seda varemgi tundun, kui olen mõne pikema isiklikkulaadi postituse teinud). Sellega mõtlesin veelkord läbi oma suuremad muremõtted ning üleelamised- see on tõesti vabastav.

@Kashy: mul on väga hea meel Sinu üle. Mina riietun ka tavaliselt üsna etteaimatavalt- pükstesse ja mugavasse sviitrisse. Riidekapp on muidu üsna sisukas ja kirev- kuid ostan riideid emotsioonipuhanguna, kui vähegi istub ja sobib, ostan ära- kas ma seda eset kunagi ka kandma hakkan, on teine teema. Riidekapi sisu on ka varieeruv- numbrist 38 kuni 46(48). Tean täpselt, mis tunne on, kui mõni armas (suve)seelik isegi veel selga sobib (no kõlab täpselt, nagu reklaamis ).

Homme on meil plaanis perega Polli miniloomaaeda minna. Päriselt on tegemist meie lasteaiarühma üritusega- eraldi pidu meil ei olnud, vanemad otsustasid vabaõhuürituse kasuks. See peaks päris huvitav ja tore olema.

Päikest.
Monika

@Eideke: ridade vahelt võib välja lugeda, et õnnesoovid on päevakorras- palju, palju õnne!

oled tähelepanelik ja nutikas ridadevahelt lugeja
Tead, viimasel ajal olen üha enam suutnud aru saada sellest, et see kuidas ma ennast tunda tahan on minu valik ja ei mitte kellegi teise oma. Praegu tahan ja tunnen et olen õnnelik - aitähh

Täna hommikul 105,5. Väike pluss siis, aga õnneks mitte suur. Ootan juba, et juuni kord kätte jõuaks, siis pole enam lasteaeda viimist autoga ja saab tööl hakata jala käima. Teise linnaotsa läheks bussiga last vedades aega kuskil 40 min, buss teeb miskise tobeda ringi. Kahe bussiga minnes ja ümberistumisega tuleks umbes sama aeg. Aga õnneks saab kohe-kohe läbi.
Täna sõidame taas maale, põllutöödega tegelema jne. Loodan paar päikest ka kehale saada

Eideke, sa oled tubli, ilusa miinuse suutsid välja tuua
Kaunist kevadet teile!