Kuupäev: 15. February 2012, kl 13.09
Ma siin ennist kirjutasin, et muutsin kaloraazi, sest tundus, et keha oli pidevas energianäljas. Tegelikult peabki panema õige valiku liikumise osas, ma ka alguses arvasin, et panen liikumist pole, ise vuhin trenni teha, trennikaloreid tagasi ei söö ja nii kaal langebki! Aga võta näpust - olen siin 5-6 kiloses vahemikus pendeldanud pea aasta. Alguses langeb, siis tuleb mingi nädalavahetuse üritus - ja kohe kõik tagasi, vahel rohkemgi veel. Ja siis esmaspäevast alustasin uuesti, reedeks sain minimaalse miinuse ja ... pidev jo-jo effekt. Nüüd siis kaloraazi muutmisel on kadunud see pidev mõte peas, et tahaks süüa, et mida veel, et nälga ei jääks. Viimased paar päeva on lausa olnud sellised, kus õhtul peale trenni pean sööma, muidu ei saa kaloreid täis. Minu puhul on see lausa ime
Mul on igasugu seemneid ostetud, panen neid ja veel natuke pähkleid ning ongi selline mõnus amps olemas - grammiliselt vähe ja emotsionaalselt palju
Trinka99 - pakun, et sinu keha samuti säästureziimil, seda enam, et sul laps alles nii väike. Mina ise sain oma esimese lapse kilod kuidagi muretult maha, kuigi kaalusin sünnitama minnes 97,2
Arvan, et siin mängis rolli see, et mul ei olnud siis rõduga korterit ja korraliku lapsevanemana käisin iga päev lõunaune ajal lapsega jalutamas
Teise lapsega läks raskemalt - kaalusin 102
ja maha sain kilod siis, kui läksin kaalujälgijatesse ja hakkasin trennis käima. Poiss oli 0,5 aastane, kui kaalujälgijatesse läksin, varem ei tahtnud, arvasin et piim kaob ära. Tegelikult tuli piima juurde, nii et toitsin last rinnaga 1 aastani.
Õhtul vaatan sinu video ka üle - siin blogides ka kirjutatakse pidevalt kodus tehtavatest trennidest, eks ma siis näen.
Ilusat talveilma kõigile!