Eks see kaal ole vaikselt juurde tulnud.Istuv töö,pemine söögikord õhtuti,migreeni raviks rohud jne.Kusjuures peale teise lapse sündi kaalusin vähem kui kunagi varem.Eelmisel aastal lasin end käest.kaalu tuli vaikselt juurde ja juurde.Oma osa andis selleks siis ka psühotroopse toimega rohud,mida sai võetud vältimaks migreenihooge.Novembris jäin lapseootele.Kilod,mis lisandusid rasedusega kadusid kiirelt ja nüüd maadlen nende varasemate kilodega.Näis mis saab.

Nagu paljud siin - raseduse ajal tuli. Natuke üle aasta tagasi hakkas siis kaal kerkima - jäin rasedaks, jätsin maha suitsetamise ja esimestel kuudel iiveldas 24/7, ainult siis oli enam-vähem ok olla, kui kõht oli kurguni täis pugitud. Peale sünnitust kaal ilusti kukkus alguses (-15kilo), aga siis oli ju kuumal suvel vaja liitrite viisi jäätist süüa. Tänu imetamisele ( nojah eksole, kes meist vabandust ei oska leida ) oli magusaisu meeletu. Ja nii hiiliski uuesti 10 kilo otsa. Kaua aega peitsin pead liiva alla ja ei julgenud kaalu peale astuda. Ja kui lõpuks astusin, siis langesin ühest minestusest teise - 97 kilo (3 kilo rohkem kui esimese lapsega enne sünnitust!!!!!!!!!). Nüüd otsustasin väga tubliks hakata ja see 27 lisakilo maha võtta.

Minu kaalutõus on tulnud pika aja jooksul. Elades kodus vanematega, ei mõelnud ma kunagi oma kaalule (olin 174 cm ja kaalusin siis 58-59 kg). Kui aga kolisin linna elama, muutusid söömisharjumused ning vaikselt lisandusid ka kilod. Märganud kaalutõusu, pidasin vajalikuks erinevaid dieete proovima hakata, need on ju aga saatanast - kaks kilo maha, viis kilo hiljem juurde. Mingi hetk avastasin, et minu 59 kilost on saanud pea 75 kilo!
Viimasel aastal olen end käsile võtnud - mitte ühtegi dieeti, muutunud on söömisharjumused ning olen hakanud liikuma. Täna hommikul oli kaal 69 kilo, aga kindel plaan on tagasi saada oma viiega algav kaalunumber!
Edu meile kõigile, kes oma kaaluga rahul pole

Mina siis oma teadliku elu teistest erinev olnud. Lapsepõlves oli palju füüsilist tööd teha ja vanemaid ei huvitanud eriti mida noor pubekast tütar sisse sööb ja milline välja näeb. Niisiis tulles linna ülikooli ja ühikasse elama st ka iseseisvalt elama, võtsin ennast ise kätte. Ja imede ime, õnnestus isegi maagiline 70 ära näha. Ära näha just nii! Peale ülikooli astusin ma maagilisse rutiinsesse ellu, kus esmatähtis oli töö ja loomulikult mitte iseendaga tegelemine. Kui ikka lapsepõlvest peale ei ole sisse kodeeritud, et vaata ennast vahel ka peeglist, siis ju ikka ei vaata ka. Kuni ühel hetkel avastasin, et oi miskit on mäda. Vana mina on tagasi. Nagu siin eelpool on juttu olnud hormoonidest. Siis minul justkui vastupidi, et kui hormoonravi saan hakkab kaal justkui ise langema... Nii on olnud ka viimane pool aastat. Ja nüüd siis läbi raskuste TÄHTEDE ( kenama mina) poole!

Olen eluaeg normkaalus olnud, kuid kui jäin rasedaks ja jätsin suitsetamise maha, tuli robinal 12kg juurde, millest esialgu kaotasin peale synnitust ka 12kg. Poolteist aastat kodus olemist koos lapsega on aga juurde toonud 9kg ja see ei taha kuidagi vähemaks nihkuda. Nüüd on mul sellest juba korralik siiber ja olen asunud kaaluga võitlusesse. Kusjuures minu jaoks ei olegi nii oluline kindla kaalunumbri saavutamine, vaid hea enesetunne, mis on kuidagi võrdelises seoses just kaalunumbriga 59kg.. ohjaah seda elukest!

Ma pole kunagi paks olnud, pigem kõhna 50- 55 kilo, kuid rasedusega võtsin 25 kilo juurde ja vat maha ei tahtnud minna. Imetamise ajal olin 62 ja ei grammigi rohkem ega vähem. Pärast imetamist hakkasin kaalu jälgima ja olen nüüd 4 kuuga saavutanud 58 kilo. Soov oleks ikka 55 või isegi 50

jah,minulgi tulid lisa kilod,25kg laste arvelt.nüüd ei taha ka kaal eriti alla minna,ei tea kas rasestumisvastased rohud ka takistavad kaalu langust.sest 1 kõrvalnäht juba on väljalöönud(ekseem)

Alles hiljaaegu,mõned kuud tagasi,aga esiagu arvamus see,et pille ei võtnud 3 kuud.nüüd hakkasin võtma,saab näha!D
soov võtta vähemalt 6kg alla!
peale sünnitust kadusid kilod imeväel,rasedusega võtsin juurde ligi 20kg,sellest sain jagu.aga nüüd selline mure

Ma ei saa öelda, et ma hetkel oleksin paks või ülekaaluline aga tahaks nüüd vormi saada. Kogu minu kaalutõus sai alguse kaks aastat tagasi, mil avastati mul polütsüstiliste munasarjade sündroom. Haigus oligi kogu kaalutõusu (67kg eelmine aasta samal ajal) põhjus. Ma tegin trenne ja sadat imet, aga tulemust ei kuskilt. Lõpuks määrati ravimeid haiguse raviks - ja siis hakkas kaal iseenesest langema.
Olen olnud oma loomult alati aktiivne. Töö on samuti liikuva iseloomuga - jooksmist jagub. Trenni olen teinud vahelduva eduga aga keskmiselt paar korda nädalas tund aega crosstraineriga, 10 km/h. Mul on samuti üks laps - enne sünnitust kaalusin 52 kg ja peale seda jäi umbes 54 - 55 kg.

Ja nüüd tekkis tahtmine ikkagi jõuda selle 52 kg

Katre1982, mis ravi sulle selle sündroomi vastu määrati? Olen aastaid teadlik olnud, et see geneetiline viga ja ravi kui sellist selle vastu ei ole, see kas on või ei ole. Hoolimata väga suurest ülekaalust ja muudest selle sündroomiga kaasnevatest probleemidest ei ole siiani keegi mingit ravi osanud määrata.

Mina hakkasin paksuks minema u 11 aastat tagasi, kui tekkis komme töö juures küpsiseid näksida ja sageli alkoholi tarbida. Alkoholist loobusin õnneks ruttu, aga küpsiseid jäid. Loomulikult kommid ja muud maiustused. Pigem jätsin korraliku toidu söömata ja pistsin komme. Trennis käisin ainult hooti ja vähest aega. Armastasin voodis raamatuid lugeda ja head-paremat krõbistada. Kokku võtsin u 10 kg juurde 3-4 aastaga. Ainult raseduse ajal toitusin tervislikult ja peale sünnitust võtsin mõne kilo alla. Ikkagi olen ülekaalus, ja nüüd sai lõplikult kõrini. Peab ennast liigutama ja korralikult sööma, muidu ei sobi riided selga ja voldid ripuvad igast otsast üle ääre:-) Rõõmu ja edu kõigile!