Tere, olen siin keskkonnas uus. Ja päris meeleheitel lausa.
Enne lapsi, so siis üle 3 aasta tagasi kaalusin ma u 60-63 kg, olin väga heas vormis (pikkust on 173cm). Võisin süüa mida soovisin, sporti tegin mõõdukalt aga seda vaid nö enda lõbuks.
Olin iseendaga väga rahul.
Kui jäin lapseootele, siis lisandus kaal märkamatult.. kuigi ma ei söönudki väga palju. Ka arst imestas, et kust mul need kilod tulevad aga samas ei suutnud ka uskuda, et mul neid nii palju on, sest välja nagu ei paistnud..
Esimese lapsega lisandus +28kg, haiglasse minnes olin 90 kg.
Haiglasse jäi -8 ja kodus läks maha veel u -5kg.
Ja nii see kaal jäi, rinnaga toitmine ei mõjunud absoluutselt (nagu osad mind lohutasid ja väitsid, et see võtab hästi kaalu alla).
Kuna soov oli saada 2 last väikese vanusevahega jäjest, siis jäin teise lapse ootele kui esimene oli 1,1. Teine laps sündis kui tütar oli 1,10 aastane.
Kaal oli taaskord sünnitama minnes pisut alla 90.
Haiglasse jäi seekord vaid 7 kilo.
Ja maha ei taha nagu üldse midagi minna.
Enne pulmi võtsin end kokku ja sain maha u 7-8 kilo ehk 75 kg peale AGA see tuli kolinaga tagasi. Ja täna kaalun 83kilo. Ma ei tea kas see kaal mul üldse õigesti näitab, sest muidu olin ikka stabiilselt 80.. täna õhtul oli 83..

Pm oleks ideaalis saada soov tagasi 65 kilo peale ehk pm oleks vaja alla saada -18kg.
Suveks sooviks saada vähemalt 12 kilo ehk minimaalselt -2kg kuus..
Ma ei tea kas see on üldse reaalne...

SEST mul on pidevalt KOHUTAV SÖÖGIISU
Koguaeg sööks, näksiks midagi ja ma ei tea kuidas sellest lahti saada.
Ma ise arvan et see tuleb vb ka stressist, väsimusest.. (kuna mu las ei maga endiselt öösiti ja ärkab igal ööl u 4-5 korda).

Kõige hullem on see, et kogu see kaalu teema on mõjutanud juba kogu mu elu.
Ma häbenen pm väljas käia, tunnen ebamugavust, piinlikkust seltskondades. Ma ei suuda end isegi ise peeglist riieteta vaadata. Kui hiljem end kusagil fotodelt näen siis vaatan et appikene kui jube.. (isegi kui vahepeal tunnen juba et polegi nagu kõige hullem).
Aga enesehinnang on null.
Isegi ei ole soovi mehega intiimseid suhteid hoida, arendada kuna mõtlen endast väga halvasti.

Ühelt poolt on selline emotsionaalne surve, teiselt poolt aga mingi jõuetus.. Soon on aga jaksu ei ole.
Kuna elan maal siis siin pole mul väga kellegagi koos trenni teha ja talvel on muidugi variandid limiteeritud ka, üksi kepikõndi õhtul pimedas väga minna ei taha ja julgegi.
Ja mis seal salata, väsinud olen ka koguaeg. Kaks väikest last, magamatus.. kõik teeb oma töö.

Ma ei teagi kust alata, mida muuta, mida teha aga ma tunnen et nii ma ka ei saa, sest kui ennast pm toast väljagi enam ei julge näidata siis on olukord ikka päris halb.
Ehk on kellegil olnud sama, sarnane tunne ja oskaks mulle nõuandeid jagada...

Hei!
oled õiges kohas - siin on abivalmis rahvas!
Mul endal lapsed juba suured 18 ja 16 - aga sinu jutt rasedustega juurdevõtmisest on täpselt nagu minu lugu, ainult et ma kaalusin esimese lapsega 97 ja teisega 102! Pikkust 168! Enne seda olin selline 67-68 vahel normaalne sprordiga tegelev kodanik. Ja peale rasedust läks maha mingi 7 kilo ja see oligi kõik. Joonele sain siis, kui teine laps oli 6 kuune ja otsustasin liituda kaalujälgijatega - sellist KA varianti nagu praegu siis ei olnud. Kui jaanuaris kaalusin 93 - olin siis ainult 9 kilo maha võtnud - siis augustis kaalusin juba 69! Trennis hakkasin käima siis, kui poiss oli 9 kuune - lihtsalt enne ei saanud, tissid olid piima täis ja kus sa siis ikka möllad ja mässad seal trennis Niisiis, nõuanne sulle - hakka vaikselt KA-s päevikut täitma, et näha, mida sööd, kui palju, kõik näksid pane kirja - kui alguses kaloraaz lõhki läheb, ära mine närvi, lihtsalt vaata, arvuta, loe, kaalu - see kõik võtab alguses aega. Ära kellelegi räägi, tee seda iseendale - mina mehele ei öelnud alguses, alles siis kui olin juba mingi 5-6 kilo maha saanud, siis rääkisin. Kõike seda teed ju ainult enda jaoks! Liikuda tuleb ka ja kui õhtul pimedas ei saa, siis proovi hommikupoole kõndima saada. Kui aga lapsi pole kellegi hoolde jätta, siis otsi netist lihtsalt selliseid harjutusi, mida saad kodus teha, kui lapsed magavad. Iga väikseimgi liigutus on positiivne. Aga kõige alus on ikkagi söök. See tuleb saada kontrolli alla. Mina ei osta koju midagi sellist, mida nõrkushetkedel hea oleks võtta - minu üheks nõrkuseks on piparkoogid - õnneks see aeg sai läbi, samuti barankad - olen suuteline terve paki sisse kühveldama ja kui teine pakk oleks ka, siis ilmselt sellegi! Isegi kui kõht on triiki täis! Seega ei mingit ahvatlust koju kappi!
Esimesed nädalad on rasked, aga see on seda väärt - sest sul on 2 kena last, kes tahavad endale ilusat ja kaunist ema! Minu kõige valusam kogemus sellest, kui peale sünnitust olin suur ja paks - vaatasime mõned aastad tagasi lastega koduvideot, kus siis olin mina oma poja vankri juures, seljaga, igavene suur tõesti! Ja siis poeg küsis mu käest, et kes see paks mutt seal minuga askeldab? Jube! Mul oli tol hetkel poisipea ja olin tume, nüüd poolpidad juuksed ja heledad - laps ei tundnud mind ära! Seega - võta end kätte, et vähemalt siis, kui oma lastega mingeid pilte või videosid vaatad, saad öelda, et olin jah siis paks, aga nüüd ....
Kui oma toidupäevikus millestki aru ei saa, siis kohe küsi - blogis alati vastatakse kiiresti ja ja jagatakse igasugu näpunäiteid. Siin kõik hästi positiivsed ja mõnusad Minu igahommikuse kohvi juurde käib alati KA blogide lugemine! Annab kuidagi sellise hea tunde, et ma pole ainuke, kõik me tahame olla kenamad, saledamad, tervemad!
Kui esimesed kilod kaovad, usu mind - peeglist vaatab hoopis ilusam sina vastu! Ja 2 kilo kuus on täiesti ok mahavõtmise graafik!
Loodan et mu jutt veidike aitab sind Kui tahad, siis võid mulle kirjutada - äkki on abi ja sellist abi on alati võõralt inimeselt parem küsida, kui kellegilt oma tuttavalt - minul vähemalt!
Ole tubli!
Päikest!

Mina v6tsin 2a tagasi kaaluabi abiga 4 kuuga alla 18kg.

Zant - kui armas vastus! Aitähh sulle. Selline toetus ja mõistmine on suureks abiks.
Sabazios - oled nõus lähemalt rääkima kuidas see sul õnnestus?

Mina võtsin esimese tiiruga KA-ga alla ca 15 kg, nüüd peale rasedust isegi 24 kg (plika saab varsti 7-kuuseks) ning kõik tänu toidupäeviku täitmisele ja liikumisele (põhiliselt jalutamine, natuke ka treeningvideode järgi taidlemist, kätekõverdusi). Praegu, kui samuti nö maal elan ja teeolud pole just kiita ning lapsevankriga seetõttu üsna keeruline liikuda, siis nii pikki jalutusmaratone veel pole teinud nagu 2 aastat tagasi (siis sai päevas ca 20 km maha kõnnitud, ka suure pakasega, kuid siis elasin linnas ja oli, kus käia, et igav ei hakkaks).
Omast kogemusest ütlen seda, et algus tundus raske just kalorinormi piires püsimise tõttu, aga kui kõik üles kirjutada toidupäevikusse ja ikka näed, et hakkad päevast kaloraaži ületama, siis see distsiplineerib. Esimene nädal-paar on harjumatu, aga kui iseloomu kasvatad, siis saab hakkama ja siis polegi asi enam üldse nii keeruline ning kilod hakkavad kaduma

NIi, sain nüüd oma konto seaded ka korda, Gerdda=Adoore
Olin kunagi ammu selle Gerdda konto teinud ja nüüd olin uue konto alt kuumaksed teinud ja ei saanud aru miks ma ei saa oma päevikuid täita jne.. Üks tohuvapohu.
Et siis Adoore on see õige konto.

No esimese lapsega ma liikusin vankriga pm ikka mitu korda nädalas kilomeetreid aga see ei mõjunud kuhugi, noh, eks ma nüüd tean et see ei saanudki langeda kui ma toiduga tagasi ei hoidnud.

Mulle jääb pisut arusaamatuks et see kalotite jälgimine siin - kas te kaalute igakord oma toidu ära? Kaaluga? Et kuidas ma tean mitu grammi putru ma hommikul sõin.. ja veel keerulisem tundub see, kuidas teada mitu kalorit see kõik annab...

Kogu selle protsessi juures on tõesti hädavajalik köögikaalu olemasolu, mida täpsem, seda parem Juhul, kui putru nt ainult endale teed, siis on kõige lihtsam, kui kaalud kõik koostisosad eraldi ära (kuivaine, vesi/piim jne mida sinna sisse või peale soovid panna) ja paned toidupäevikusse. Ja kui oma retsepti järgi midagi teed, siis sisestad kõik ained kogustega kenasti retsepti ja pärast kaalud oma toiduportsu ära ning programm arvutab õige kalorikoguse välja.

Sul on hea algus juba tehtud - sa oled siin ja ei häbene ka abi ja toetust paluda

Eks me kõik siinolijad oleme kogenud neid tundeid - ahastus, häbi, kurbus, hirm, piinav nälg ja kuhjaga muid negatiivseid emotsioone. Mis teha - inimene on habras olend ja enesekindlus võib kergesti kõikuma lüüa kui ei mahu ideaalsetesse parameetritesse või ei suuda endast võitu saada. Seepärast oled sa õiges kohas - me teame, mida sa tunned ja saame seetõttu ka toetada ja lohutada.

Minu soovitused sulle:
- sea endale realistlikud eesmärgid, mida sa oled ka juba teinud - 2kg kuus on hea tempo
- ära alguses vaata seda, kui palju on eesmärgini jäänud, vaid seda kui palju oled kaotanud võrreldes algusega - nii on lihtsam motivatsiooni üleval hoida. "Eesmärgini jäänud" numbrit hakka jälgima alles siis kui oleda kusagil poole peal oma langusega
- hangi endale kindlasti korralik köögikaal - silmamõõt on väga petlik
- pane kirja iga väiksemgi palake, mis suhu rändab - igasugustest näksidest võib kokku saada päris korralik kalorihunnik
- mõtle läbi oma toiduvalik, et seal oleks piisavalt valku ja rasva - need hoiavad kõhu kauem täis kui süsivesikud
- kasuta minimaalselt mõttetuid kiireid süsivesikuid - suhkrud, valge jahu, kartul, pasta, valge riis - need kõigutavad veresuhkrut väga kiiresti ja palju ja tulemuseks jällegi tühi kõht varsti peale söömist
- söö aeglaselt - täiskõhutunde tekkimiseni läheb aega umbes 20 min. toidu kogusest sõltumata - mida aeglasemalt sööd, seda vähem sööd
- jaga oma tundeid blogis - teiste toetusel on tohutu jõud kui motivatsioon hakkab ära vajuma
- ära heida meelt kui kaal vahepeal langeb vaid 100g, seisma jääb või hoopis vales suunas liigub - kõigil juhtub! Oluline on jonnakalt ikka edasi pürgida. Kaalulangetus pole sprint vaid maraton - püsivus ja rahulik tempo viivad sihile
- kui kaal ei taha langeda hästi "normiettekirjutusi" järgides, siis katseta erinevaid kaloraazhe, toidutasakaalu muutmist ja erineva intensiivsusega trenne, et leida see endale kõige sobivam kooslus. Me kõik oleme erinevad ja mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele

Soovin sulle palju edu selles ettevõtmises! Sa saad sellega hakkama! Näe - mina, vana luud, siin ka olen juba 20 aastat kaaluga maadelnud ja alles nüüd pool aastat tagasi "nägin valgust" - leidsin endale sobiva toitumisstiili ja tadaaa! kadunud on üle 20 kilo ja kohe-kohe jõudmas normaalkaalu. Kekutan siin ringi oma M-suuruses riietes ja kavatsen suvel isegi bikiinidega randa ronida inimesi ehmatamata ! Nii et - miski pole "mission impossible"!

Marumumm - ma olen nii liigutatud. Aitähh,kohe südamest!
Tõepoolest, teiste toetus ja abi on küll pm eluliselt vajalikud ja väga väga suureks abiks!
Kohe kolmapäeval kui linna lähen, ostan omale kaalu.
Nüüd pean veel selgeks tegema need et mis on valk ja rasv ja mis on kiired ja millised on aeglased süsivesikud.. siis äkki isegi õnnestub!
Aitähh!!!

Toidu tundmisest on kaalu langetamisel väga palju abi. Uuri kindlasti infot toitainete kohta - mis toidud sisaldavad valke, rasvu ja süsivesikuid ja millise kvaliteediga need on (on olemas "häid" ja "halbu" versioone)

Näiteks leidub häid rasvu avokaados, kalas, pähklites, oliivõlis ja isegi taluvõis - samas margariinid tuleks poodi jätta. Valku saab peamiselt munast ja piima-/lihatoodetest, aga ka siin on vahe sees - liha peaks olema võimalikult taine, linnuliha süües tuleks nahk koerale anda ja piimatooted ei tohi olla rasvavabad, sest muidu ei saa sinu keha sealt kaltsiumi kätte.

Toidu mõju veresuhkrule määratakse glükeemilise indeksi ja glükeemilise koormusega - nende kohta leiad kindlasti netist huvitavat lugemist ja tabeleid, kust võib leida enam-vähem kõik söödava, mis maamunal leidub Mida madalam GI/GK, seda kauem püsib kõht täis, sest veresuhkur püsib tasasena ja ei hüppa üles-alla.

Edu!