Nagu endiste kaalujälgijate, praeguste figuurisõprade juttudest on kuuldud, siis tihtipeale on see vaene kaalulangetaja oma menüüga üksi, ülejäänud perele teeb ta eraldi süüa. Kuidas teil on - langetate üksi või lähedased toetavad kuidagi? Kuidas? Ei söö sinu ees jäätist ja torti? Või vastupidi - haukavad mõnuga rasvast liha?

Minu mees (kes võiks minu pilgu järgi 10 kg juurde võtta hoopis) sööb rõõmsalt koos minuga salatit. Sööme samu asju, ainult ei kui temal on kolmveerand muud toitu ja jupike salatit siis minul on vastupidi- kolmveerand salatit ja jupike miskit muud. Kommid on köögis laua peal, halvaa (minu ja mehe lemmik) kapis- mees ikka ampsab sealt, mina ka vahest piisiiiitillukese tüki. Saab hakkama küll ja eraldi sööke tegema ei pea. Talle praen liha, omale pistan ahju fooliumisse jne....

Kui ma ikka otsustan, et mulle seda kräppi, mida minu kõrval keegi endale sisse ajab, miljon aastat vaja ei ole ja ei isuta kah, siis pole mingit probleemi ka EI öelda!
Kodus aga on mehega eraldi söögid u 80% ulatuses. Kahjuks, ei saa tema aru, mida peaks ja mida üldse vaja poleks süüa või millises suhtes. Suur inimene, ümber õpetama kah ei hakka, kui endal huvi pole.

Üsna sarnane toit, ka selle vahega, et ma võtan rohkem salatit ning vähem muid asju ning kui väljas sööme, siis eelistab igaüks oma lemmikuid. Eraldi söögi tegemist küll eriti ei ole.

Minu mees võiks samuti hoopis 10 kilo juurde võtta aga seni oleme söönud ikka kodus samu asju, väljas süües eelistab igaüks oma. Toiduportsjonid ka enamvähem samasuured. Vahe vist kasvatuses, tema on linna poiss, kes harjunud sööma normaalselt ja kõike, mina aga maatüdruk kes üles kasvanud rammusa toidu peal kartul ja liha. Seni on kõik hästi, ainult kadedaks teeb, et tema lõputud küpsise söömised ei avalda talle mõju kuskilt poolt.
Õnneks mees toetab minu kaalulangetamis püüdlust, iga hommik kui kaalule lähen, kohe küsib "noh, palju on?" ja vajadusel keelab (või tuletab meelde), et neid asju ei ole sul vaja süüa.

Ei ole meil ka midagi eraldi tegemist. Pigem on see et muretsetakse ega ma liiga ei söö et siis pärast jälle ei saa midagi süüa (valke ). Kuna ma lapsega kodus siis ei pea ma üldse eriti toidu pärast muretsema. Muu pere sööb koolis, tööl olles päeval ja siis saan mina süüa oma salateid ja muud mida tahan. Õhtud veedame ühiselt laua taga ja sööme kõik ühte ja seda sama. Ei ole oma elu keruliseks teinud.