Tere vara hommikust!
Kaal siis veidi langenud 78,5 abiks seegi!
Kõigile kaunist reedet,nii nr. näol kui ka muidu et kõik oleks nii nagu tahate!
Aitäh sulle Kakuke paide eest,need kuluvad alati marjaks ära!Tead elus on olnud nii palju lööke et enam ei teagi kas nöödseks olen tugevam või hakkab juba vastu pidiselt muutuma,mis on kindel et targemaks küll!
Sulle kullale palju jõudu ja paid tagasi,kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka!
Palju ,palju tervist ja õnne ellu!KALLID!

Minu kaal on nüüd tõusuteel!!!! Patustanud pole, isegi paar korda olen trenni jõudnud sellel nädalal aga ikkagi tõus. Keha vist kogub talvevarusid Igatahes tänahommikune kaal 64,2 kg!!!

Karuke03, kui sul saab sellest kergem, siis hala, mina kuulata oskan, aga tihti ei oska nõu anda. See stress vist tuleb paljudele ligi, on ju sügis, pikad pimedad õhtud, päikest ei ole, minul samuti. Pidevalt leian end taas haletsemast.

Kakuke36 on õigus, mis ei tapa, teeb tugevaks.

Tänane kaal ka siis ilus 100.00 Nii tahaks jälle kahekohalist numbrit näha, aga küll ta tuleb. ainult et kas nii hakkabki olema, et kolm nädalat langeb pisut ja siis jälle suur pluss. Kolm sammu edasi, kaks sammu tagasijne

Aga ilusat nädalavahetust. Mul tulevad täna lapsed koju ja veel külalised ka. ( neid viimaseid küll ei tahaks)

Pead püsti!!!

Kakuke see nii väike tõus,paari päevaga on see taas läinud,tubli oled ja tõesti sul ju väike kaal ja selle pärast keha ei raatsi ära anda,ehk on sul ka sööki vähem koos trenniga siis ka hakkab koguma.Aga päikest ja rõõmsat meelt!
Tervis.e,k. mina olen elus tavaliselt erak,kodu,pere ja mõni üksik tuttav.Tegelikult armastan üksidust,õigemini oma ette olemist ja kui keegi tuleb ,isegi harva on mu elurütm sassis.Lapsed elavad lähedal seega neid näen tihti aga see on teist moodi,nende üle alati ikka hea meel!Edu sullegi ja pea vastu külalistega
A, muide sul nii ilus nr,kindlasti on järgmine nädal 2 kohaline,loodan et ka ise näen -st.PAID!
nII TAHAKS KA ET KÕIK ANNAKS OMA KAALUD TÄNA ÄRA SEST KOKKULEPE OLI IKKAGI REEDE,kui just tõesti on mõjuv põhjus!Korjan täna andmed kokku ja õhtul panen üles!
Palju edu ,jaksu.päikest ja kindlat meelt!

Hei-hei ja hommikust! Minu kaal täna 71,5, seega -0,8 kg.

Päikest ja jõudu kõigile oma valitud tee käimisel!

Hei,kaaluke veidike langenud 78,8kg , kuid peaasi et väikegi langus

Jõudu jaksu kõigile ! Ja suur aitäh Karuke03-le Tublide tabelite eest !

Uploaded with ImageShack.us

Vabandust hilinemise pärast

Tsau tibud!
Nett oli ära ja elu kohe pahupidi
Kaal jälle tõusu lainel ja mitte vähe!No ei saa endale pidurid peale,pane siis või vitsad peale,kuram kui ei saa aru mis minuga ometi toimub?kuidas küll saab jälle end nii käest lasta,kurb vaade kohe
Ei tea kus meil teised kadunud,hea kui kõik on korras ja paha kui on tekkinud käega löömise tunne,ikka peaks edasi pusima,isegi kui kaal jupsib ja tõuseb,mul tänase seisuga juba 82,alleluuja
Täna lähen vanu uksi värvist puhtaks kraapima või midagi sellist tegema,lugesin kokku 6 värvi kihti ja on pea 65a peal,ei tule nohEi võta liivapaber,ei värvi eemaldi,mine või lolliks ja mul veel 6 ust ja ma alles 1se kallal.Äkki on kellgil kogemusi,palun nõu!
Olge siis tublid ja kaunist nädala algust,mis sest et on juba teisipäev!Kallid!

Tere karuke, jälle oled ilusa tabeli valmis saanud. Kuigi jah... numbrid seal enam nii ilusad pole... Hetkel olen ise jälle kuidagi liimist lahti ja kaal ka tõusuteel. Kusjuures söömisega olen eriti korralik olnud- kardan pigem, et salvestab... Ma ikka käsen kõigil kütet varuda, et minu tagumik tunnetab, et külm talv tuleb ja kogub rasvakihti peale
Selle värvikraapimise kohta ei oskagi midagi kosta- kunagi puhastasin ühe ukse mingi kuumaõhu püstoliga lõpuks aga see oli ikka vääga hull töö...
Loodan, et meil siiski loobujaid pole ja tegelikult hirmuga mõtlen juba reedese päeva peale

Tere kõigile,
Mina olin küll pikalt kadunud ja päris pikk reis oli, olen küll kohal eelmise nädala lõpust kuid pole aega olnud siin toitude sisestamise ja muuga tegeleda, tundub, et kaal vist enam-vähem sama või isegi kilo juures, sest kaalul patarei läbi ja pole saanud kaaluda, homme proovin meeles pidada, et patarei osta ja reedest uue kaaluga platsis.
Aasta lõpuni veel aega ja üritan jonni mitte jätta. Homme trenni ja üritan sellest nädalast ka korraliku treeningplaani ka paika saada aga söögiga on saand ikka kõvasti patustatud.
Kõigile jõudu jaksu ja kerget jalga edaspidiseks

Tere kõigile!
Täna kaal pisut all pool,ehk saan kas või veidi järjele,aga hõpata ei julge
Ellu tore et tagasi,sinuga olin arvastanud,kuna ütlesid et lähed reisile!Kuidas reis oli?
Mul jälle hirm et aasta lõpp juba nii lähedal!ja laupäeval mehe sünna,oh,kohe hirm toitude ees mida tegema hakkan,mul kõik peres alakaalulisedaga söövad nagu hobused!Eks ise olin sama kuni haigeks jäin.No ühesõnaga saab olema väga raske ja tean et pidu on ikka pidu ja ma ei hakka kõrvalt suud vesistama!!
Kraabin oma ust ja olen juba loll peast,kuid vähemalt esimesega jonni ei jäta,eks teistega paistab?
Edu,jaksu!KALLID!

64,3

tERE,TERE!
oH ISSAND KÜLL,OLIN NÄDALA ALGUSES JUBA 82,VEIDI VÕTSIN END KOKKU NÜÜD 80,3!
eLU ON SAMAS SUHT KIIRE JA TOITU EI MÄRGI,NO MIS SEE OMETI ON ET EI SUUDA END KOKKU VÕTTA!
Täna ja homme ja ülehomme külaliste voor,järgmine nädal siis 85,tean ju et tordist loobuda ei suudasest seda teen väga harva aga sellest ei saa üle ega ümber!Panen siis tabeli üles pühapäeval!Edu,jaksu kõigile,hoian pöialt!KALLID!

Tere,
Täna siis sellisel maagilisel päeval ka mu kaal väga maagiline, pole kunagi nii suur olnud 96,3, need paar nädalat mitte jälgimist on ikka väga rängalt mõjunud, tundub, et siia tulles võib ka kaalu juurde võtta mitte vastupidi tegelt tulin siia ikka teise eesmärgiga. Kuigi see nädal käinud ilusti trennis ka ei saa kohe mitte aru mis toimub.
Loodan, et teistel paremad maagilised uudised ja ärge siis unustage kell 11:11 soovi soovimat, minul telefonis selleks ajaks meeldetuletus.
Kõigile soovide täitumist!!!!

Tere sõbrakesed!

Minul ka kiire nädal, kus toitu pole kordagi märkinud. Sellegi poolest oli langust -0,2 kg. Ikkagi langus!!!

Minu kaal ka maagiline. Pidin kolm korda kaaluma, et uskuma jääksin. 70,7 kg. Ehk olen -0,8 kg lainel. Mul tänasest pikk-pikk väljateenitud puhkus, loodan, et see mõjub motivatsioonile veel ja veel ainult hästi.
Kallid ja jaksu!

Minul läheb vaikselt, väga vaikselt, aga siiski alla poole lõpuks 78,5

Positiivset mõtlemist kõigile

Isadepäev!

Ja meil pole kodus muud süüa kui isetehtud sefiiritort ja kartulisalat.... oeh Aga homnsest jälle ree peale!!

Oehh, meil siin lausa pidu- õde tuli ka oma perega ja muidugi koogiga ja emal on head ja paremat tehtud lastele jne jne. Värske ja soe ema tehtud kringel ahjust, soe kodus tehtud leib ja muidugi ka kõike muud..... Tänase päeva kalorid on lõhki! Nii, et esmaspäeval ei tohi kindlasti imestada, et kuskohast ometi see kaal jälle tõuseb))
Tegelikult on aga ka varjupool asjal- minu laste isa siis esimest aastat otsustas isadepäeval mujal olla... Uudis, et tal on juba kuu aega uus pere ja uued tegemised tuli välja alles selle nädala lõpus. Eile hommikul kaalusin 64,3, tänahommikune kaal oli 62,3 kuna lihtsalt kogu kraami mis sisse sõin, selle ka välja oksendasin... Nii, et kui nii edasi jätkub siis järgmiseks nädalaks vist 5-ga algav number käes Ei teagi, kas nüüd rõõmustada või nutta. Lastest ehk kõige rohkem kahju sest oleme nädalajagu kinki meisterdanud ja täna oli suurem isadepäevapidu ka väljas....
Sai nüüd nutune kiri- vabandust, eks kõigil tuleb ette nii halvemaid ja paremaid aegu Lihtsalt pisem sai alles 2 ja suurem on 6-aastane. Eks nad ikka tunnevad issist puudust ja ma ise tunnen, et olen nagu milleski läbi kukkunud. Analüüsin siin, et mis on valesti tehtud jne.
Täna luban endale veel sellist kurba tuju- homme panen notariaja ja hakkan tegutsema! Kaalu ikka jälgin- tahan oma laste jaoks hea ema olla ja ka hea välja näha))
Teistele soovin kõike kõige paremat ja kindlasti soovin ka seda, et te ei peaks läbi elama ja tegema seda, mida mina sellel nädalal
Kohtumiseni reedel ja siis vist üllatan teid oma 5-ga algava kaaluga!!!

Tsau kullapaid!
Kakuke, mitte sina kullake pole läbi kukkunud,vaid su mees on täiega ämbrisse pannud ja kuigi on valu praegu mega suur,siis usu see läheb mingil ajal mööda kuigi võtab kõvasti aega!Kui tal vähegi südant sees siis ehk laste elus osaleb kui ei siis pole sellist isa vajagi,see on küll minu arvamus ja tean kui valus sul praegu on!Katsu ikka süüa,sest muidu kaotad liiga ruttu ja tuleb hiljem kõik topelt tagasi!Jõudu sulle kullake ja usu paremasse tulevikku,sest mõõnad on ajutised!
Minul läks sünnal söömiseks täiega aga las olla,elan üks kord ja ei hakka vabandusi otsima!
Kuidagi hõredaks on meil read läinud,loodan et kõik on ok ja tulevad ka tagasi!
Edu siis meile ja ilusat nädala algust!KALLID!

Hei hei, olin vahepeal ära ja nüüd tagasi sellest nädalast

tsau
olen ka tagasi,kuid isegi tea,kas suudan momendil sellega tegeleda,pole nagu jõudu ja sädet,mis oleks vaja

Aitähh sulle karuke- hetkel on tõesti päris keeruline see eluke. Eks ta meil tõusude ja mõõnadega on juba pikemat aega toiminud aga nii tõsiseks pole asi läinud. Kohutav küll aga mis seal ikka. Kummaline on see, et pisarad ei lõpe- ma muidugi hoian neid ikka selliseks ajaks kui lapsed ei näe
Täna hommikul astusin lihtsalt niisama kaalule kui hambaid pesin- olin juba riides ja kohvi ka joodud ning kaal näitas 61,3. No riided kilokese ikka kaaluvad.... Sunnin ennast sööma- kui muu söök lihtsalt ronib sama teed mööda tagasi mis sisse läks siis shokolaad püsib... Täna olen tahvli ikka sisse söönud sest muidu vist ei seisakski püsti enam.
Aga loodame, et läheb üle ja reedel võin raporteerida normaalset kaalu
Jaksu kõigile!

Tsau sõbrad!Kakuke kui tõesti muu ei lähe sisse siis praegu sobib ka õks kõik mis maiustus,peaasi et sööd,tean ju mida tunned,elasin 14 a tagasi sama mure küüsis,tean ka seda et lõpuks see mure kadus teise inimese tulekuga ja nüüd juba 13a õnnelik kui ei kunagi varem!Ka sina hoia end ikka avatud ja õra lase end käest,usu tema on kaotaja mitte sina,katsu aru saada et ta polnud sind väärt ja kui tahad rohkem sellest rääkida siis anna teada saame ka privaatselt,praegu vajad sõpru ja toetajaid kes suudavad sind vee peal hoida kuni suurem valu möödas,olen olemas ja anna märku!
Tore et Memm ja Ragralle on taas meiega,ka mina olen praegu rajalt täiega maas,no ei leia seda õiget suhtumist,kuigi teha ju palju polegi,kaalu ja märgi üles ja ongi edu tagatud,sest olen pannud väga pika programmi ja süüia võin palju,nii et poleks ju muret.Katsun täna hakata üles märkima,muidu paisun nagu õhupall ja miks nagu,olen juba selles mõõdus!
Edu teile armsad!

tsau

Imelik on see elu tõesti,tean ka mida kakuke tunneb,olen seda kogenud,olin,kui liikuv surm 10 aastat tagasi ja mitte see pärast,et minu tunded said haiget,neid selle aja peale enam polnutki,kuid minu lapsed said haiget,see oli mulle suurem löök.minul olid sõbrad,kes tõmbasid mind sellest august välja,olen neile tänulik,selle eest
Nüüd,kus pean võitlust teiste elu muredega,kerkin ,kui pärmitainas.
kevadel tulles kaalusin vähem,kui nüüd,vaatamata igasugustele pingutustele,kohe ei teagi,mis endaga peale hakkata
aga ilusat päeva teile

Teate kui hea on teie toetusi ja lugusid kuulata. Ma olen nii tänulik- oleksin nagu uusi sõpru teie näol juurde saanud. Te olete nii vahvad- meil on 1 eesmärk aga lisaks veel olete nii sõbralikud ja toredad. Ma olen ju teie jaoks võõras- lihtsalt veerev kakuke (nüüd juba mitte nii veerev) ja tegelikult ju saavutame oma eesmärgi ja läheme laiali? Samas, nii meeldiv kui keegi raskel ajal toetab...
Jah, meil see suhe logises juba pikemat aega. Ma tõesti püüdsin- kui me kohtusime 7 aastat tagasi siis kaalusin 55-57 kilo. Sündisid lapsed ja kaalukest hakkas ka nagu ligi hiilima.... Ma ise arvasin koguaeg, et olen pärinud oma vanaema geenid, kes oli tõeline pisike daam... Igatahes maikuus avastasin, et kõik- nüüd võtan ennast kätte! Hakkasin tihedamalt kosmeetiku juures käima, juuksuris jne. Kuigi ega ma enne ju ka ennast täiesti käest polnud lasknud. Kahjuks isegi 13 kilo kaotamine ei suutnud mind teha veetlevaks ja ahvatlevaks. Selleks sai hoopis minust 10 aastat noorem naine....
Kõige raskem on asja juures see, et meil on 2 väikest eelkooliealist last... KUna kogu see asi lõi jalad ikka nii alt siis võtan antidepressante (pole veel siiani aidanud) ning ka rahusteid, et vähemalt paar tundigi öösel magada. Lapsed aga on ühed uskumatult targad inimesehakatised- kui mu õnnestus pisem paar kuud tagasi enda voodisse meelitada siis nüüd võin ma teda kasvõi 10x oma voodisse viia aga ta hiilib ikka minu juurde tagasi... Suurem pojake aga on juba mitu päeva maganud minu voodi ees kõval põrandal, et emmet valvata!!!! Kusjuures õhtul kõik rahulik- loeme unejutu ära ja magama. Õnneks need unerohud aitavad magama jääda, nii et ma ei kuule kunagi kui nad minu juurde hiilivad...
Söögiisu on absoluutselt läinud- isegi kui õnnestub midagi süüa siis see tuleb kohe välja. Ju siis ikka veel on seda rasvakihti ka, et annab langeda.
Ja sõbrad- teate, mul on neid päris palju aga kui on pere ja väikesed lasped siis piirdub sutlemine vaid mõne telefonikõnega jne. Alates sellest ajast kui ma sain teada, et nüüd ongi kõik-praktiliselt kõik sõbrad on mu välja otsinud ja kusagile välja vedanud ja katsunud rääkida jne. Ühest küljest ei ole mu pisarad otsa saanud- nii et väga raske on suhelda, teisalt on see nii soe tunne kui sul on sõbrad!!!
Ma ei kujuta ette, kaua see valu kestab- aasta või hoopis 10 aastat. Ei tea. Uut meest ja minu lastele uut isa kindlasti minu ellu ei tule- olen seda lubanud.
Aga kaalust- vaatasin et 64,3 oli mul märgitud eelmisel reedel. 61,3 oli täna riietega.... Nii. et vähemalt midagi head ka Löön teid ikka pika puuga
Aga tänud sõbrakesed- eks vast läheb valu üle, ma nii sooviksin seda aga see hetkel väga värske

Hei hei sõbrakesed!

olen ka täitsa olemas, isadepäev ja enne seda üks sünnipäev- tõeline söögiorgia. Nüüd on veel minu motikas ka jälle jalga lasknud, sunnin end taas toitusid sisestama ja end kätte võtma. kuigi sain ka ühe imelise komplimendi, nimelt meesterahvas kes polnud mind tükk aega näinud, ütles, et poiss vist on kiiremini jooksma hakanud, et ma olla keskelt kokku kuivanud. Oeh, aga see minu motivatsiooni ikka tagasi ei too, eks otsin siis edasi.

Kakuke, mul on väga kahju, et sinu elus selline asi. Olen teinud selle läbi. Nii leseks jäämise kui ka lahkumineku. Mis ei tapa, teeb tugevaks. Seda valu ei saa keegi siinult võtta, ainult aeg... Aga tea, et ka mina olen olemas

Ja kes ütles, et me pärast duelli peame lahku minema, ma arvan et kui me oleme kõik saavutanud oma eesmärgi, siis on meil veel rohkem üksteise toetust vaja, et oma soovkaalu ka säilitada. jälle mõtlen pikalt ette.....

Tsau.

Olen tervisennekõikega,nõus,toetust on ikka vaja
Kakuke,mis puutub meestesse,siis sellest on vara rääkida ja lubadusi anda...
Kuid tahan ütelda,et inimene ei pea üksi olema-on naisi mitut sorti (naiselikud ja mehelikud)ja kõik me vajame enda kõrvale sõpra vastas sugupoole pealt,kuid selleks on oma aeg ja ise peame seda tahtma,valmis olema uueks suhteks ja vana unustama....
Räägin seda selleks,et minu abielust on möödunud 12 aastat,olin võtnud see aeg seisukoha,et saan üksi hakkama ja saingi,kasvatasin nelja last ,koolitasin nad ära ja ühel päeval, oli emadepäev ,nii 3,5 aastat tagasi,minu lapsed olid kodus,isegi need lapsed,kes elavad välismaal,kui äkki noorem poeg sõnas,memm aitab ,sul üksi elamisest,otsi üks tore vana pappi,või muidu võtame ise selle käsile
mul oli piinlik,et minu oma lapsed tõstatasid selle teema
oma praeguse elukaaslasega tutvusin kokkutulekul,kuhu olin palutud kaineks autojuhiks
vot nii võib ka elus minna ja olen rahul
kui poleks lahku läinud ja kannatanud liiderdajat ja joodikust meest,poleks ma teada saanutki,et võib ka teistsugune elu olla ja tunda et sinust hoolitakse

Olen kõikidega nõus!Ja lisaks kallis Kakuke ka sinu jaoks on kuskil keegi kes hakkab hoidma sind ja su lapsi ka minul läks ju nii ja ega lastele uut isa polegi igakord vaja,peaasi et ta hooliks neist ja toetaks sind nende kasvatamisel!Maailmas on palju häid mehi ja usu neid pole vähe.Praegu polegi õige aeg nendele mõelda,kõige pealt pead suutma juba ilma nututa olla siis tuleb ka tervenemine ja usun et kui sõpradest kõrvale ei hoia siis tuleb paranemine ruttu.Ära väga selle unerohu küüsi jää see on väga salakaval asi,mis võib sind hoopis põhja vedada,minuga juhtus just see et pärast nägin kurja vaeva et sellest lahti saada,aga kui on õige arst ja ajab õiget asja siis on kõik ok.Perearst selleks kindlasti ei sobi,mina käisin psühhiaatri juures,kuid mul on ka vaimse puudega poeg kes nüüd juba 28 ja näed ka 3 lapsega leidsin või õigemini kuidagi leidsime mehega end.Lapsed mehi ei hirmuta.Suured paid ja peake püsti kullake!
Suured kallid ka teistele,ise jälle libastusinmerekivikeste otsa!