Kuupäev: 21. February 2012, kl 10.12
Mõtlemiseks hea hetk kindla peale, lisaks veel suurepärane võimalus saada võrdluseks omadele kogemustele teiste omad. Kas ma nüüd neist ka piisavalt õppida suudan, on iseasi
Kogu seda toimetamist enese piiramise ja piitsutamisena võtta ilmselt ei võiks. Minu jaoks on KA võimaluseks treenida PISUT teistsuguseid harjumusi ja kambakesi on kergem kui omapäi. Ning lahendusi on ka ilmselt rohkem kui üks: mõni asendab suuremad "patud" väiksematega, mõni suudab jätta emotsioone turgutavad hõrgutised vaid pühadeks, mõnele on lihtsam mingist kraamist sootuks loobuda.
Harjumuse kinnistumine võtab kindlasti mingi aja ja ma loodan, et kevadel suudan juba paljalt "kõhutunde" toel targemini tegutseda. Positiivne on see, et himu jahutoodete vastu on mul paari kuuga ära kadunud ja ei ole näha ka rahulolematuse ilminguid. Kui liigse söömise tekitab aga hoopiski mingi muu rahulolematus (ilm, töö, inimesed...) jääb söömispäeviku pidamisest ilmselt väheks. Jälle mõtlemise koht...