Paneks siia vahvaid artikleid inimeste kaalulangetamise edulugudest.
Mulle meeldis alljärgnev jutuke Tarvo Kralli kaalulangetamisest ja eriti tõsi on see koht:
Eks hirm oli suur, sest paljud tuttavad rääkisid, kui raske see kõik on,» mäletab Krall. Ja oligi raske. Eriti esimene kuu.
Peagi oli kõige hullem siiski möödas ja kilod hakkasid kolinal kaduma.

Kui 5 kilo läinud, võiksin isegi oma rõõmu kõikidega jagada.

MÕTISKLUSI TOITUMISE PÕHIMÕTETEST

Aitäh, savikass! Sirvisin juba läbi ja paistab huvitav lugemine. Õhtul kui rohkem aega, siis võtan ette. Kui keegi veel midagi huvitavat leiab, siis andku aga teda meile kõigile.

Leidsin Indrek Otsuse raamatu Kulturism ja fitness.
Kui viitsite sealt läbi lugeda toitumise ja kaalulangetamise osa, saab teada palju kasulikku. Mina leidsin näiteks seletuse, miks mul ei õnnestu oma toitumist tasakaalu viia.

Silmas on peetud üldistes toitumisreeglites
soovitatud valgu/rasva/süsivesikute suhet. Teatud
nihked muidugi paratamatult tekivad. Suureneb
valgu absoluutkogus (energiadefi tsiidi tõttu võiks
valgutarbimise tõsta normi ülemise piirini), aga
eriti osakaal, sest kärped puudutavad rasva ja
süsivesikute tarbimist. Mida madalam on kaloraaž,
seda suurema osa sellest katab valgunorm, vähem
jääb ruumi süsivesikutele ja rohkem saab rikutud
toitainete optimaalne vahekord. See on ka üks
põhjus, miks sama suure defi tsiidi tekitamiseks on
parem valida suurema koormuse (energiakulutuse)
ja kõrgema kaloraaži tee.
Valgunormist “üle jäänud” kaloraažist peaks
süsivesikud katma võimalikult suure osa. Nagu märgitud,
on see tähtis kõrge treeningusuutlikkuse ja
taastumiskiiruse säilitamiseks. Kui lubatud kalorsus
pole just väga väike, on täiesti reaalne katta ca 50%
süsivesikute arvel, siiski ei maksa rasvade kogust
kärpida alla 50 g päevas.