Esiteks, kui pikk Sa oled ja missugune on Sinu kalorinorm? Ükski reegel ei kehti kõigile 100% täpsusega. Kaaluabi ei võta arvesse baasainevahetuse kalorinormi, selle saad välja arvutada siin: struktuur.net Lähtudes sellest pane paika oma eesmärk, kaaluabi pakub eesmärgi saavutamiseks liiga lühikest tähtaega (minu arvates). Järgmiseks, mina jälgin enamasti vaid seda, et ma ei ületaks lubatud kaloraaži, valkude&rasvade&süsivesikute suhet eriti ei jälgi (ainukesena ehk seda, et süsivesikud ei läheks üle, aga need jäävad tervisliku toitumise juures pigem alati alla normi). Valgud on mul alati 200% ringis, kuid kaal langeb kenasti. Alla olen võtnud paari aasta kestel kokku ca 25 kg ja ensetunne on hea. Hambad pole ka välja kukkunud . Eks igaühel tuleb leida "oma tee" ja ei tohi teha liiga järsku muutust. Alusta suuremast kalorinormist ja vähenda seda järk-järgult. Edu!

[geteriblogi.blogspot.com]

Inimene kaalus 75kg ning sai kaalust ligi 20kg alla ilma dieedita. Ilma, et oleks hakanud end otseselt piirama. Mõned positused on väga asjalikud ning annavad palju mõtteid juurde, kuidas lihtsamini saavutada oma ideaalkaal. Jagab lahkesti ka nõu, kui kommenteerite seal blogis.

Olen vaikselt hakkanud enda lugu ka kirja panema ning viimase kümnega on mul hetkel tõsine maadlemine. Kes soovib lugeda: [susiestaysfit.wordpress.com]

Minu teekond siin keskkonnas algas eelmise aasta 6. jaanuaril. Vanust oli mul siis 51 aastat, pikkus 1.58 ja kaal näitas sel ajal sellist numbrit kui 92 kg. Noorena ja ka vahepealsetel aastatel on mu normaalkaal olnud ikka 54-56 kg. Võib ainult ette kujutada, kui kole ja paha tunne oli mul suurena olla. Hooti kimbutas mind astma ja üks puus hakkas tugevat valu tegema, jalanukid hakkasid välja kasvama, veenilaiendid vohama. Vana inimene täiega... Aastavahetusel andsin lubaduse iseendale, et uuel aastal võtan end tõsiselt käsile, kas nüüd või mitte kunagi. Siinkohal ütlen, et lubadusi võib endale anda igal ajal, minul sattus see asjaolude sunnil aastavahetusse. Minu abikaasa oli eelneval suvel raskelt haige olnud ja oli teada, et tema aeg hakkab otsa saama. Seega oli minul 2 suurt motivaatorit – mina ise ja mis peamine, meie 5 aastane tütar. Seadsingi meie kahe soovid ja vajadused esikohale. Tuleb mul ju võimalikult kaua olemas olla, tütreke suureks kasvatada ja ise elust rõõmu tunda. Ei saa ju tütrekese kõrval välja näha kui vanaema, pean olema ju EMA. Tegin järsu otsuse päevapealt, toitumine kontrolli alla: menüüs ohtralt köögivilju, puuvilju, kindlasti rukkileib, sest ilma selleta ma ei suuda elada, aga kindel ei muudele jahutoodetele, vahest hommikuti on tatrapuder . Menüüs kindlasti kana, kala, lahjem liha, lahjad singid, kodujuust, oliivõli, kookosrasv, samas mitte midagi drastilist. Kindel kogus vett päevas, aga kindlasti mitte külma jooki, spordiklubi treeningud kohe juurde 4-6 trenni nädalas. Ja nii ta läks … langus igal nädalal stabiilselt üle ühe kilo. Kõik oli minu jaoks nii kerge, nii lihtne. Paratamatu hoop tuli märtsi lõpus, kui mu abikaasa lahkus jäädavalt. Õnneks sain kohe järjele tagasi, toitumine ei jõudnud rivist välja minna, aga igasugustel trennidel oli kriips peal, polnud enam lapsehoidjat. Kaalulangus õnneks jätkus. Psühholoogilise läbielamise tulemusena tulid hiljem ainult juuksed lahti, aga seegi on taastunud. Juuni alguseks olin 5 kuuga alla võtnud juba 26 kg. Veel siiani mõtlen, mis mind tookord niimoodi kannustas ja tiivustas, sest olen ju varemgi kaaluga hädas olnud, aga sellist enesekindlust ma varem endas ei leidnud. Orientiiriks on juuni algus seetõttu, et siis kohtusin saatuse tahtel oma uue kaaslasega. Tagant-järele on mul see teadmine, et tema juba ootas mind … seetõttu oli mul kiire, polnud aega raisata. Tema on mul nüüd kolmas motivaator, tema jaoks tahan ise oma välimuse poolest kenam ja igati parem inimene olla. Välimus ja sisu peavad tasakaalus olema, vähemalt minu jaoks toimib kõik just nii. Jõuludeks olin oma soovkaalus, kaalunumber näitas 54 kg, seega pea aastaga olen alla võtnud 38 kg . Selle aasta algusest leidsin jälle võimalused spordiklubis regulaarselt trennis käia, sest keha vajab seda. Ideaalis tahaks teha 4-6 trenni nädalas. Õnneks on mul head lapsehoidjad, kes minust aru saavad ja mind toetavad. Tegin just spordiklubiga aastase lepingu, saab näha … Mina ei ole sopaaukudes sörkija ega jalgrattaga sõitja, minu hing kisub mind õhtuti teiste hulka, raha makstud, siis pingutus ka suurem. Tundub siiski, et kaalu hoidmine on raskem, kaal kõigub 54-56 kg vahel, enesekontroll ja -analüüs on igapäevased kaaslased ja toidud märgin koguaeg üles, umbkaudne arvestus peas mul veel ei toimi. Pikad talvised õhtud on kõige raskemad, siin seda enesekontrolli kõige rohkem vaja läheb. Õnneks kisub kevadeks ja õues siblimist saab rohkem olema, jääb vähem aega söögi peale mõelda.
Kokkuvõtteks saan öelda, et minul algas eelmise aasta alguses uus elu ja selle üks osalisi on Kaaluabi keskkond. Minu süda on täis rõõmu ja armastust, enam pole kohta nukrusele. Nüüd õnnestub kõik .

Avastasin alles täna selle lehekülje, kuigi olen aastast 2012 olnud siin kaalualandamise eesmärgiga.
Toitu kaaludes ja sisestades tuleb olla enda vastu aus. Kirja tuleb nii panna nagu sööd.

Mina olen Kaaluabi ketast kasutades võtnud alla -20 kg, seda küll 2.aastaga, aga kuhu kiiret Eesmärgi saavutasin

Olen jätkuvalt tervisliku toitumise ja kaalualandamise rajal