Kuupäev: 29. May 2014, kl 17.42
Mul on lõunaks sel nädalal olnud imemaitsvad tshillikanatortillad või kebab,hommikuks olen söönud ühekordseid putrusid enamjaolt või siis ,mis kätte juhtub.Aega pole olnud ja jõudmist ka mitte panna kirja kõik oma liikumised ning toidud,st. kirjutan küll,kuid vaid osaliselt.Hetkel mõtlen,et oleme kõik,kes meil algusest on jäänud,on ikka väga tubli tee läbi käinud ning palju vaeva näinud.Imestan näiteks enda juures seda,et polnud oma perearstiga mitte midagi antud teemast läbi rääkinud.Kartsin muidugi ohtusid,kuid kohe,kui tundsin liigset väsimust,tõmbasin ka tagasi.Ja olen uhke meie üle,et me niigi tublid oleme olnud.
Häbi tunnen ka natuke,et pole viimasel ajal korralikult kõike kirja pannud ja pean nentima,et see kiiks jõulude ajal oli parim ,mis minu elus on olnud.Olen väga palju võitnud ,jõuan siis kaugele jõuan,meie kabvaim on ikka vägev olnud!