Muidugi ei saagi kõik inimesed jala tööle minna, kui ka tahaks, sest vahemaad kipuvad liiga pikad olema. Aga kui paljud teist saavad omale seda luksust lubada, et oma igapäevatoimetustes autota läbi saavad ajada? Just, minu meelest on see luksus - elada nii soodsas kohas, et autot ei pea välja ajama.

Mina näiteks tulin täna tööle jala. 50 minutit. Olen Sinuga nõus, et eks see suhteliselt hea asi ole kui saad jala tulla ja päeval ka autot vaja pole. Mina jätan auto juba kokkuhoiu mõttes koju ja seni käisin tavapäraselt trammiga tööle, aga nüüd üritan leida teise viisi- kas lihtsalt jala, kepikõnniga või jalgrattaga.
Põhimõtteliselt see, kellel pole autot päeval vaja, saab selle jätta ju töökohast kaugemale ja ikka mingi osa tööteest jala minna.

Põhimõtteliselt pole mingit probleemi endale seda lubada. Aega kulub selleks u 50-55 minutit. Ja soojal ajal päris tihti ka seda teen, täpsemini töölt koju. Paaril korral olen ka tööle läinud jala aga probleemiks kipub olema see, et tööle jõudes on kere märg, higi tilgub igast august ning kuna tööl pesemisvõimalusi pole, ole siis sellisena terve päeva tööl. Kahjuks ei õnnestu, kuna foobia, et haisen siis nagu vana tõhk higi järele, saab võitu. Muidu olen aga eluaeg ilma autota läbi saanud, kuna ise ei sõida.

Minu senine töökoht oli 20 km kodust eemal. Kahjuks ei mängi välja jalgsi tööle tulemisega.
Eestisse tagasi tulles elan aga Muugal ja uus töökoht asub Kesklinnas. Seega on ka see oma 10 km, mida kontsa ja kostüümiga eriti ära ei kõnni.
Mina olen otsustanud auto siiski unustada ja hakata ühistranspordiga liikuma. Nii on alati võimalik mõni peatus varem maha tulla või paar peatust hiljem peale minna.
Minu miinimumpiir on 10 000 sammu päevas ja see tuleb ju kuidagi täis saada.

Minul pole juhilubegi, nii et sundseis (aga hea sundseis ). Pärnu rannarajoonis elades saab nii kesklinna kui äärelinna poole ühtviisi edukalt jalgsi või jalgrattaga. Ajalises mõttes teeb ühe välja,kas oodata bussi ja minna maha vastavas peatuses või minna otse kodunt sihtpunkti. Harjutan ka lapsi "linna" ja tagasi jalgsi käima.

Tartu on õnneks nii väike, et olen kõik asjad jala saanud ära ajada, rääkimata tööle tulekust