Kuupäev: 27. October 2011, kl 15.38
Kõik mis te siin magusaisu kohta kirjutate täiesti teaduslikult põhjendatud raamatus "Kehakaalu kontrollib aju", mille autoriteks on rootslased - Karolska Instituudi kliinilise neoroteaduse instituudi ja Osheri integratiivse meditsiini keskuse professor Martin Ingvar ja meditsiiniajakinjanik Gunilla Eldh. [www.apollo.ee]
Nemad on küll seisukohal, et kehakaal ei sõltu üksnes kalorite hulgast, mida me sööme ja on kõik teaduslikult välja toodud, mis toimub meie ajus ja kehas kui sööme, aga nii, et need, kes keemias ja inimese füsioloogias väga kodus ei ole, ka asjast aru saavad.
Selleks et toit seeduks pikkamisi ja säästlikult soovitavad nad alustada einet rasva sisaldava toiduga, näiteks pähklitega.
Veel väidavad nad et ei maksa rasvaga koonerdada, jätta kõht täis söömata ja siis kompenseerida puudujääv osa lühikeste süsivesikutega (magusaga). Nad väidavad, et tavaliste toiduainete väljavahetamine vähese rasvasisaldusega toiduainete vastu on teinud inimesi vaid paksemaks ja et süsivesikud, mida me magusaga sisse sööme teiktavad meie ajus samasugust sõltuvust nagu alkohol ja narkootikumid ja et mõnel inimesel on rohkem kalduvus sõltuvuse tekkeks kui teisel.
Peale selle raamatu lugemist olen maiustamise suhtes kindlalt 0-tolerantsi pooldaja.
Samas olen ka selle poolt, et igaüks peab enda jaoks sobiva põhjenduse leidma. Kui 1 küpsis või komm "pääsatab päeva" ja peale seda kiusatust ei ole, siis ka see on ok, sest lõpptulemuse saavutame ju ikkagi läbi mõtlemise, mitte läbi ihade.
Vastupidavust ja eesmärkide saavutamist kõigile
