Viimase, 2008. aasta täiskasvanute tervisekäitumise uuringu tulemused näitasid, et üle poolte 16-64-aastaste meeste ja veidi vähem kui poolte naiste kehakaal ületas normi - nad olid kas ülekaalus (KMI 25,0-29,9) või rasvunud (KMI üle 30). Ülekaalu ja rasvumuse tase ning levik on meestel ja naistel erinev. Ülekaaluliste hulka kuulus 39 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, rasvunud olid nii meestest kui naistest 18 protsenti.
Ohumärgiks on, et suur ülekaaluliste osa tõus võrreldes 2004. aasta uuringuga ilmnes noortel - 25-34-aastastel meestel ja 16-24-aastastel naistel. Samuti äratab tähelepanu suur rasvumuse tõus kõrgharitud ja eestlastest naiste seas. Täispikk lugu [www.tarbija24.ee]
Mingi loogika ütleb ju just vastupidist - et haritud naine oskab paremini nii endale kui kogu perele tervislikku toitu valida ja valmistada?

Haritud naistel on vist vähem aega ja viitsimist kokkamisega tegeleda, pea on kogu aeg äri või teadust täis

Ja kõrgemalt haritud naistel on ehk ka sagedamini selline töö, mida peab nii-öelda koju kaasa võtma - ärikatel-purikatel-osakonnajuhatajatel tarvis meilidele vastata ja helistada, igasugu asju organiseerida, õpetajatel-õppejõududel vaja õpilaste kontrolltöid parandada ja järgmisi tunde ette valmistada, teadlastel on vaja istuda, nina raamatus või arvutis... Kuhu seal ikka see porgandiviilutamine nii väga mahub.

Veel üks võimalus on, et kõrgemalt haritud naised tõenäoliselt loovad perekonna hiljem, sest haridus tahab omandamist ja karjäär edendamist. Omaette elades ja ainult iseenda eest vastutades pole aga ilmselt nii oluline, et iga päev oleks soe kodune õhtusöök nina ees. Üksi elades on üleüldse keeruline igasuguste suuremate küpsetamistega - kes selle kõik pärast ära sööb, naabrile ka ei raatsi anda ja kahe kartuli kaupa kartuliputru ikka ei tee

Ma siin niisama mõtisklen muidugi, põhjused on kindlasti komplitseeritumad ja kindlasti iga konkreetse inimese puhul võivad need asjad erinevad olla.

mmm.. kuidagi tuttav tunne tekib. Tean omast käest, et üks asi on küll korralik söömine aga tegeliku põntsu paneb see, et lihtsalt töö ja kooli kõrvalt ei ole piisavalt AEGA füüsiliseks liikumiseks. Õnneks need ajad möödas ja nüüd keskendun endale ja oma perele.

Minu arvates on nii, et palju haritud naisi töötab arvuti taga (juristid, firma juhid, isegi õpetajad peavad palju arvuti taga tööd tegema) ja kui tekib vaba hetk sööma minna, siis tervislikust toidust on enamus söögikohtades puudus. Lisaks on see, et söömine on kaootiline või jääb peamiselt õhtusse, tööreisidel on võimatu söögiaegu täpseks saada, lennujaamades/lennukites pakutav toit ei ole tervislik. Leida aega aega kodu, töö, enesetäiendamise, laste ja mehe kõrvalt on väga raske. Vähene uneaeg lisaks, mis sugugi ei soodusta kaaluhoidmist.
Vabandusi leiab alati aga tuleb millestki loobuda ja ühel hetkel prioriteedid paika panna.
Mina vähendan/vähendasin sel aastal kõvasti tööaega, sest kui tervist ei ole, kaob ka kõik muu.

Haritud naised, vutt-vutt õue liigutama

Mina arvan, et see jutt, nagu poleks meie toidukohtades tervislikke toite saada, juba ammu ajast ja arust.

Mul oli ka nii, et nooremana olin väga kõhn. Hiljem, kõrgharituna ja tööalase spetsialistina ja 2 lapse emana, ei ole lihtsalt aega liikuda ja tervislikult toituda. Lapsed-töö-kool-lapsed-töö-kool... Töö on istuv, kool istuv, lastele lasteaeda järele autoga, et hoida kokku aega ja jõuda veel õhtul kodus toimetada....