Kuupäev: 10. May 2011, kl 15.15
Mina muide kaalusin 21 aastasena ka ükskord 80 kg .. ja seda mitte rasedana
Aga huvitaval kombel oli mul riidenumber siis ikka nii 4o ringis nagu suurema osa elust. Samas kõvasti trenni teinud olen ma terve elu ja samuti käinud Kaalujälgijates ja proovinud igasugu dieete, aga siiani on KA ainuke, mis mõjunud on, ja pole tekitanud jojo-efekti. Olen suutnud seda ka pikemaajaliselt jälgida kui midagi muud.
Mõlema raseduse lõppkaal oli mul 75 ja kohe peale sünnitust olin 70. Mõlemal korral seisis kaal kuni imetamise lõpetamiseni, ja siis kukkus alla 60 peale. Aga nüüd, kui lapsed juba suuremad, siis on see kaal aina vaikselt ülespoole hiilinud. Aga ma ei lase tal enam
olen lihtsalt terve elu olnud emotsionaalne sööja. Kui mul on palju tegemist, siis unustan söömise hoopis ja teine kord teen selle jälle 100kordselt tasa (eriti sõpradega veiniklaasi taga). Nüüd olen kehtestanud endale korraliku regulaarse rezhiimi ja see tõepoolest mõjub! Ma olen ääretult põnevil, et milline siis see minu ideaalkaal on, kus kaal enam allapoole ei liigu..sest ma ei saa ju ka öelda, et sööksin preagu vähe! Söön kindlalt rohkem kui suurema osa oma elust olen söönud, lihtsalt tasakaalustada pole ma varem osanud, samuti on söögikordade vahekord paigast ära olnud. Aga samas ma liiga kõhnaks ka jääda ei taha, siis tulevad kortsud
Ja muide Aivuzka sul on õigus, magusast on võimalik end võõrutada. Alguses on raske, aga siis ei tule meeldegi
See on nii hea tunne, kui ei pea pidevalt kannatama seda tunnet et "tahaks nagu midagi head"
ja kui see tunne ka tuleb, siis võib ju midagi muud head teha, mitte ainult süüa!