Eh, mul on juurde tulnud Võtan end nüüd kokku, sest minu seest tahab välja pääseda üks aktiivne, tervislik ja sale inimene

Kõigile miinuseid kaalul!

Hommik!
Mina magasin hommikul sisse. Läks jube kiireks, et isegi süüa ei jõudnud. Kaalumine sealjuures üldse ei meenunud. Nüüd istun tööl ja söön hommikusööki. Homme hommikul lisan oma kaalu. Loodan, et väikegi miinus tuleb, kuigi eile läksin siiski üle piiri

Juhhuuu, jälle -1,4kg, pole üldse paha aga no olen olnud ka erakordselt korralik
Ideaalne toitumine ja mõned trennid ka nüüd uus pisieesmärk: nädala pärast soovin, et kaalu number algaks juba numbriga 8 Jõudu ja jaksu meile kõikidele!

Mul täna kenasti miinus. Samas olen veel selles vahemikus, milles ma viimasel ajal pidevalt kõigun. Kui nüüd järgmine nädal jälle kenasti langeb, siis hakkab asi juba jumet võtma.
Toitumises ja liikumises olen hetkel täitsa tubli olnud.
Järgmisel ja ülejärgmisel nädalal ei ole ma nüüd kodus ja saan oma ema kaaluga kaaluda, mis näitab 3 kg võrra positiivsemaid numbreid. Mõõdan end seal kohe ära ja arvutan vist need kg juurde?
Täna mul jälle kõndimise päev. Asjad on pakitud, kui metsa ei saa, siis jõusaali lindile ikka jõuan. Kuigi tegemisi on täna palju, siis peab selle aja leidma. Nii hea on ühe soojaga lasta. Eriti, kui hetkel lausa ootan, et saaks oma muusikat jõusaali või metsa kuulama minna

Nii, 1,1 kg jälle maas
Tundub, et esimesel nädalal läks suur kaalukadu lihtsalt jõulu ja uusaasta kohevuse arvelt. Aga 1,1 kg on hea saavutus arvestades, et ka naisteasjad see nädal ära olid (tavaliselt tunnen end siis alati õhupallina).
Mul on sama eesmärk nagu Helisekesekeselgi, järgmine nädal tahaks samuti kaheksat oma kaalunumbri ees näha

Aga oleme tublid olnud! Jätkame ikka miinuses

Nii, mina sain oma kaheksa kätte. Eile sisestatud kaal oli veel üheksaga algav ja täna juba 8.
Panen kirja siia kah üht-teist, siis pärast hea lugeda ja näpuga järge ajada.
Ebareaalseid lubadusi üritan mitte anda, see mis tabelisse sai, on maksimus. Olen endale pannud väiksed vahe-eesmärgid, see toimib minu puhul hästi.
Mina tegelikult tean üsna hästi, mis on minu nõrgad küljed - veejoomine ja õhtune söömine. Võin olla päev läbi söömata, aga tühja kõhuga magama minna ei suuda. Eelmisel kevadel alustasin 94 kilost ja jõudsin 83kg välja. Mina näiteks ei tunne ennast üldse kohmakalt, raskelt vmt. Sebin ringi ja raskust üldse ei tunneta. Ainult kui jooksmisel, sest joosta jaksan ma korraga vaid heal juhul 100 m, kõndida seevastu näit 12 km, pole mingi probleem. Kodus teleka ees ei külita, vaid olen pidevas tegevuses - nii et minu kurja juur on söömine ja just hilisõhtune. Kui vahepeal usinasti trenni tegin, kaal ei langenud- kui hakkasin jälgima oma söömist, oli kaalukadu olemas. Trenni ma paraku minna ei saa, sest elame linnast väljas ja logistika on seetõttu pisut keeruline.
Hetkel olen motivatsioonist pungil - keeruline periood elus tõi kaasa ka midagi head - tahtmine enda jaoks midagi head ära teha.
Ühe nädala kuus võib kindlalt kaalu koha pealt maha kanda - enne (sedanohteateküllmida) nõuab ja talletab keha vedelikku lausa uskumatult palju. Siis pole paari-kolme kilone kõikumine mingi probleem. Õnneks see periood just lõppes.
Täna tuleb külla sõbranna- veini jätan talle, ausõna. Homme teen paaritunnise kepikõnniringi. Ülehomme lapse sünnipäev mängutoas kõige hea ja paremaga, aga noh - õnneks mind vist sinna ei võeta ja loodan, et tordid, koogid minuni ei jõua.
Mul on siiralt hea meel, et me üksteisele siin toeks saame olla ja varem või hiljem me võidame niikuinii

Jesss!!!
Saan sisestada kaalutabelisse miinuse. Sain hakkama, kuigi ma ikka varem ka olen oma kaalunl väiksemat kaalu näinud. Nädal läks küll enam-vähem korraliku toitumuisega, kuid oleks saanud veel paremini ja trennid jäid natsi väheseks. Käisin küll vesiaeroobikas, kodus tegin õhtuti graatsiaketast ja kõhulihastele ka mõned harjutused, aga kõnnikepid jäid nurgast väljavõtmata. Külm tuli liiga ootamatult Pingutan edasi ja vaatan tuleval nädalal rohkem sinna nurka kus on kepid.
Kas keegi teab või oskab soovitada kust leida toiduainete kalorsust, otsin keedetud loomaliha kohta teavet. Olen tänulik kui keegi aitab.
Jõudu ja kindlameelsust kõigile

Krisly, kas sa nutridata.ee oled vaadanud?

Juhuuu . No see nädal läks küll hästi. -2,6 kg . millegipärast aga ei taha tabel minu miinuseid kokku arvestada. Ei tea kas liiga suured kaalunumbrid mul . Ise kartsin tegelikult halvemat, sest eile ei suutnud saiakestest eemale hoida ja pugisin salaja 2 suurt moosisaia ära. Nimelt ma õpin hetkel pagar- kondiitriks ja see kuu on meil praktikal olemise aeg. päris karm on olla nende lõhnade keskel ja neid kauneid küpsetisi näha kui endal on vaja palju- palju kaalu kaotada. Iga päev käib tõsine võitlus minu ja saiade vahel. üldjuhul tuleb minu tahtejõud võitjaks .
Trenni jõuan vaid korra nädalas ( jõusaali). Kuid ise pean ka parajaks trenniks oma praegust tööd. Seal on ikka väga palju siblimist. 7,5 h tòòpäeva jooksul on vaid 2 kohvipausi.
Ja veel, oma toitumisest olen välja jätnud suhkru ja nisujahu. Lisanud juurikate ja vee tarbimist. Tundub, et toimib kuigi suht raske on sedasi süüa pere kõrval.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Pipu 17.01.2014 14.26.

See nädal ainult -0,4 aga ise rahul kuna nv oli ainult väljas söömine ja metsa tööle ei jõudnud.

Tänud, ursull, olete ikka targad tüdrukud siin koos. Leidsin millest on abi, see ikka päris hea leht

Motivatsiooni kriis- täiesti lootusetu Nii jätkates küll jaanipäevaks vormi ei saa. Terve pere on saabuvate külmadega meganäljaseks muutunud, koguaeg vaarita neile ja siis ise ei suuda kuidagi mõistliku portsu endale tõsta, vaid ikka topid niikaua, kui kõht punnis. Appi Ja loomulikult, kui kaalu palju, siis ligutamine raskem ja kui liigutamine raskem, siis tahaks ainult diivanil lebada. Ja kui diivanil lebad, siis kulub veel vähem kaloreid ja tuleb kaalu juurde. Nokk kinni- saba lahti.
Oleks miljonär, siis palkaks endale nüüd koka, kes iga söögikord tõstab ettenähtud portsu ette ja juurde ei anna.

Ah, ma olen oma tänases nr-s nii pettunud..ainult -0,2kg, nii korralik olnud ja selline tulemus
eks ma neelan oma pettumuse alla ja rühin ikka edasi.

Tubli Kalajala ja teised ka!
Peaasi on mitte alla anda.Minu miinus oli täna ka väike,järgmiseks reedeks loodan jälle rohkemat!
Edu meile!

Pole tänu väärt Krisly! Sellepärast me siin kõik olemegi, et 11 toetada.
Minumeelest on meil siin KÕIK supertublid ja ei maksa heituda kui kaal vahest seisab või ainult mõni sada grammi on alla läinud. Laske kehal harjuda selle uue muutusega. Kerge šokk ju tallegi!

Palju õnne kõikidele miinustele! Ja teistele lihtsalt jaksu ja ärge siis nädalavahetusel murduge!!! Eriti tublid on ikka need, kel suurest vaevast hoolimata kaal seisab/tõuseb ja kel jätkub indu, et sellest masendavast perioodist üle saada!

Ma üritan kaa tubli olla ja sel nädalavahetusel siis veinist kaa eemale hoida. Kohe on käes ka teatud periood kuus ja siis võib juhtuda, et kaal nagunii tõuseb ja võib-olla söön natuke rohkem kaa ja siis võib kogu motivatsioon kiirelt kaduda. Teen endast kõik, et seda sel korral vältida.

Sel nädalal tuli mul jälle ilus miinus -800g. Mu esimese eesmärgini on jäänud ainult 100g. Järgmine kilo läheb kaa ilmselt ruttu ja siis hakkab kogu see värk venima. Eks ma eelmistel kordadel olin ise kaa süüdi. Käisin külas ja kodus sai kaa nädalavahetustel kooki küpsetatud. Õnneks nüüd on ainult mehe sünnipäev tulemas ja siis on vaikus mõneks kuuks

Täna käisin spetsiaalselt linnas, et teine kilo suhkrut osta. No ja siis ostsin ühe pluusi endale kingituseks, et nii tubli olen olnud. Nii kuradi ilus pluus on, et loobuda enam ei tohi, muidu ei saagi seda kanda rohkem kanda, kui praegu..

siucra, mul ka kombeks end premeerida uute riietega. Samuti ostan kappi motivatsiooni kleite. Issand kui hea tunne on, kui järsku number väiksem oled ja riie selga järsku sobib.
Ma ei mäleta millal ma viimati 40/42 suurus riideid kandsin, aga nüüd kannan jälle Nojaa 3-ga algavaid numbreid ma pole vist iial kandnud.

Eriti tore on, kui mõnda vana lemmikut pole raatsinud ära anda ja see uuesti seljas ilus välja näeb on või üldse selga mahub Mul mõni selline asi ikka kapis on veel. Eks ma varsti kaevan nad kapist välja jälle Tead, Ursull, ma täitsa usun, et see 3-ga algav number kaa ükskord tuleb.
Oiii kui hea tunne see ikka on, kui number väiksemad riided selga hakkavad mahtuma

Kui te viitsite, siis rääkige oma siia jõudmise lugu kaa.

Ma teen siis otsa lahti

Ma olin noorena väga sale, aga siis järsku võtsin vähem kui aastaga 15kg juurde. Ilmselt oli puberteedil oma roll. Elustiilis mingeid muutusi ei toimunud ja olin jätkuvalt väga aktiivne, kaal oli alla 60.

Mingi aeg muutus menüü jube laisaks (pitsa, šokolaad, ja muu rämps). Tegelikult olen terve elu jube maiasmokk ja snäkkide armastaja olnud. Tol ajal ma seda kaalu väga tähele ei pannudki, aga väike vaevumärgatav polster hakkas kõhu ümber tekkima. Mäletan veel aega, kui olin umbes 18 ja kaalusin 63-65kg. Tol ajal hakkasin tihedamalt väljas käima ja ka alkoholi tarbima ja sealt see allakäigu trepp algas. Ma ei elanud enam kodus, käisin peol, ajasin pidevalt mingit jama näost sisse, sest aega ja viitsimist süüa teha polnud.

Käisin ilusti tööl ja kõik oli hästi. Hakkasin Kaalujälgijate punkte lugema, aga nagu te teate, alkohol ei käi kaalu langetamisega kokku. Kuna ma pole kunagi pohmellide all kannatanud, siis sai sellest sõbrannadega veinitamisest ja väljas käimisest suht igapäevane tegevus. Polster kasvas ja kasvas. Peamiselt kogunes kogu see rasv kõhtu ja sangadeks.

Poes riideid ostes kirusin, et kuidas need tootjad neid riideid nii kuradi väikseid tegema on hakanud. Sain aru küll, et ma natuke suurem olen, aga kui suur, sellest ei saanud aru, sest minu silmis vaatas peeglist ikka vastu suurus 38, lihtsalt natuke paistes. Ilmselt probleem oli selles, et jalad ja käed ei rasvunud.
Nii ma siis jamasin ja kirusin, kaalu langetamine ei õnnestunud kohe üldse ja üks hetk lihtsalt ütlesin endale, et olgu, lepi siis sellega ja naudi vähemalt elu. Ära kiusa ennast ja hakka kaalu langetama, kui valmis oled.
Paar aastat võtsin vabalt ja ma ei mäletagi millal see murdepunkt võis tulla. Võib-olla üks neist kordades oli see, kui üks naine poes heatahtlikult küsis siis, et mis see tähtaeg teil täpselt siis on.
Mis ma talle siis vastata oskasin. Midagi. Sain kurjaks ja marssisin minema, ta üritas küll vabandada, aga ma olin ikka päris solvunud. Tõde teeb haiget ju Hiljem mõtlesin, et sellest toredast memmekesest oli natuke kahju, kuigi tegelikult ta oleks võinud natuke taktitundelisem olla. Meie ühiskonnas on juba piisavalt paksukesi, kes ei ole rasedad.

Enda raskusega leppides hakkas tegelikult ka kaal kuidagi lihtsalt langema. Väljas käisin küll harvem, toitumist ei jälginud, aga tegin natuke trenni. Sõitsin rattaga kooli ja käisin ujumas. Kogu see trenn tuli nii loomulikult, et ei pannudki tähele, kuidas kilod kukkusid (kaalusin 65 ringis) Mingi hetk jäin koduseks ja kogu see trenn jäi ära ja kilod tulid tagasi. 69 juures ütlesin, et aitab ja eelmisest veebruarist olen siis jo-jo-tanud. Parim tulemus oli septembris 64,7 ja siis lasin asja jälle käest, aga nüüd on tõsi taga..

Kogu mu rasv on mu kehale kogunenud ainult minu enda süül. Ei ole mul lapsi ega mingit suurt stressi olnud. Lihtsalt suur laiskus, armastus veini ja juustu vastu

Tere,
lisasin ennast ka tabelisse, aga kedagi kustutasin seal poolikult. vabandagu see inimene mind, sest tagasi parandada ka ei oska,
kirjutan endast veel.
Gunnilla

Gunnilla teretulemast! Teinekord kui näpid teiste numbreid kogemata, siis seal üleval servas on kaarega nupp vasakule ehk "undo" sellega läheb sammu võrra tagasi.
Mina praegu aru ei saanud, kas sa midagi muutsid, aga eks see saab aru, kelle numbrid muutusid.

Mina sain ka lõpuks oma kaalunumbri sisse. Isegi langus on olnud ja olen rõõmus selle -600g üle. Eks üritan end nädala pärast korrata.

siucra põnev paksuks minemise lugu Kui mul papa Jannsen külla tuleb, siis kirjutan oma loo ka.

TABEL!!!

Toon selle tabeli jälle veidi ettepoole, et ei pea nii palju otsima
Ilusad numbrid meil juba kirjas.
Võiks kokkuleppida, et hiljemalt pühapäevaga võiks kaalud sisse saada kõigil. Kui lahter jääb tühjaks teen numbri punaseks ja panen eelmise nädala kaalu.
Samuti võiks listi lühemaks teha nende kasutajate võrra, kes pole 2 nädalat järjest kaalu lisanud. Mis arvate, kas see on õiglane?

Tubli,et seda tabeli asja nii hästi korraldad,arvan et 2 nädalat natuke lühike aeg kõrvaldamiseks,sest ehk on inimesed reisil ja puudub interneti võimalus või on midagi muud vahele tulnud.Ehk oleks 1 kuu või isegi 5 nädalat alles paras aeg kõrvaldamiseks,sest kui 2 nädala puudumise pärast kõrvaldad,võib inimesel motiv. sootuks kaduda,ja see teeb antud isikule haiget ja stressi,mida enda südametunnistusele küll võtta ei tahaks.Küll aga oleks hea nö. koolisüsteem,et kui tead ette,et puudud mõnda aega meie ridadest ,anna meile ka teada,või siis vähemalt esimesel võimalusel kirjuta endast,siis meil ka rahulikum,või mis teised arvavad?
Tervitades,Piia

Hei, ma eile kirjutada ei jõudnud. No minuga seekord nii hästi ei läinud kui eelmine nädal eelmine nädal läks kolinaga 2 kilo alla aga nyyd sinult pool kilo. Eks ma aimasin seda ette ka, sest mul on ikka nii, et kui ennast kätte votan siis kuni 70 kgni läheb lihtsalt ja kiirest aga sellest allapoole on juba päris keeruline ja vaevarikas! Igaljuhul läheb eelseisev nädal vägagi raskeks sest nyyd on kaal 70.2 ja tuleb sellest allapoole saada... Trennis käin endiselt ylepäeva? Päeval pyyan syya korralikult ja õhtul eriti mitte... Näeme siis reedel kuidas see asi mul väljatuleb... Meestuleb teisipäeval kah koju ja hakkab niikuinii oma kokakunstinäitama katsun vastupidada

Kogu selle pika loo juurde unustasin kirjutada, et oma kõige kogukamal perioodil kaalusin 76kg. Võisin kaaluda ka rohkem, aga üldiselt kaalule astumist vältisin.

Täna hommikul kaalusin 65.7, mis tähendab, et mu esimene eesmärk 66kg on täidetud Imelik mõelda, et veel 2-3 aastat tagasi kaalusin 10+kg rohkem. Nüüd kannan rõivaid suuruses 38/40, harva ka 36, aga peeglist näen ikka suurust 42/44. Paksuks minnes oli vastupidi, nägin end saledamana.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati siucra 18.01.2014 15.15.

Siit siis tuleb minu paks lugu

Ma olin väiksena lasteaias ja koolis, alati kõige pisem ja peenem tüdruk.
Ema käis oma haiguse tõttu tihti Venemaal sanatooriumites. Mingi pubekaajal, kui ema jälle ära oli 3 nädalat ja meie õega isa nuumal olime. Olgu siin ära öeldud, et mu isa oli kokk ja magusat meile koju väääga harva osteti. Nii kui ema läinud oli, oli isa poolt külmik triiki magusat täis ostetud: kommid, jäätised, koogid, präänikud, halvaa....ühesõnaga KÕIK!!! Lisaks veel need muud rammusad soolased ampsud. Täiesti tavaline oli ka see, et kodus õhtusöögiks oli supp-praad-magustoit. Mitte, et mu ema ei oleks meie eest hoolitsenud või meile süüa teinud. Tema peamiselt tegigi, aga mõistuse piires. Isa tegi harva süüa ja siis laskus äärmustesse.
Kui ema sanatoorimust naases, sai ta korraliku šoki. 2 tütart põhimõtteliselt veeresid vastu ja sealt hakkas minul see paksuks minemise aeg. Noh soodumus oli ju ka minna paksuks, sest isa ka suur mees, ema oli keskmine.
Terve oma kooliaja ma mäletan, et mind noriti paksuse pärast, käisin mööda seinaääri. Nüüd mõistan, et tegelt polnud ma midagi NIIII paks. Keskkoolis kaalusin 60-65kg vahel, aga noh klassiõed ju kõik 50kilo ringis, siis ikka neist paksem ja mark maani.
Keskkooli lõpus sain esimese lapse ja siis vohmas kaalu kohe 10kg juurde, sain selle poole ka maha rabeletud. Aastatega kogunes seda kaalu ikka ja ikka tagasi. Tol ajal oli ju mark sporti teha. Keegi ei läinud õue jooksma ja kepikõnnist ei teatud midagi. Umbes 12 aastat tagasi saavutasin hiigel kaalu 120kg!!! Võimalik, et olin veel raskem, aga pärast selle numbri nägemist kaalul ma keeldusin aasta otsa kaalule astumast. Mingist hetkest alates otsustasin, et pean kaalust alla saama. Ega see mingi lihtne värk ei ole. Mitu aastat oli nii, et kevad-suvel võtsin hurraaga alla ja sügis-talv, kõik tagasi.
Otsustavaks tõukeks sai teise lapse soov, ma lihtsalt pidin vähemalt 90kg saama, sest arst ütles,et muidu ma ei rasestu. Jäin rasedaks siis kui olin saavutanud 92kg.
Loomulikult rasedusega jälle kaal tõuseb. Terve raseduse tegin teadlikult trenni ja liikusin palju. Kaalu tuli vaid 10kg kokku juurde, aga pärast sünnitust hakkasid hiilima veel mõned kilod ligi.
Hetkel on mu teine laps 3,5 aastane. Aasta tagasi otsustasin teadlikult järjepidevalt selle probleemiga tegeleda, et see ei oleks vaid kevad-suvine üritus.
Liitusin siis ka Kaaluabiga. Esimesed 1,5 kuud ma vaid täitsin hoolikalt tabelit ja üritasin oma peas jõuda nii kaugele, et on vaja ka liigutama hakata. Märtsist alates hakkasin ka trenne tegema tasapisi. Liitusin ka Endomondoga, mis annab lisamotivatsiooni trenni tegemiseks. Käisin ujumas ja kõndimas peamiselt. Alustasin tasapisi jooksuga. Algul ikka nii, et 1 min jooksu ja 10 min kõndi, kuni lõpuks suutsin joosta 1,5h järjest ilma kõndimispausideta ja septembris läbisin SEB sügisjooksu 10km.
Eelmisel aastal suutsin alla saada -15kg. Minu eesmärk ei ole, kiiresti alla saada, vaid soovin, et mu keha harjuks selle kergema kaaluga ja suudaks ka püsima jääda.
Selle aasta eesmärk oleks vähemalt sama palju veel alla saada ja ilus unistus oleks sel sügisel poolmaraton joosta. Aga sellest hetkel veel unistada väga ei julgegi.
Olen 37 aastane ja ma tahan veel kunagi kaaluda sama palju nagu keskkooli lõpus! Ma lihtsalt PEAN ja ma ei jäta jonni, ennem kui olen selle saavutanud!!! Ma tahan jaksata oma lastega mängida ja olla aktiivne.

Minu teekond edasi ja tagasi algas puberteedieas (ca 15a tagasi). Olin täiesti normaalses kehakaalus ja tagantjärgi mõeldes isegi üsna sale (54-55 kg). Kuid jälle klassiõed olid veel saledamad. Meil oli väga väike klass ja see tegi minust klassi kõige vormikama. Selline staatus mulle ei meeldinud. Nii noorelt ei teadnud ma õigest toitumisest veel midagi. Mind ahvatlesid veepäevad ja muud näljutamised. Õnneks olid mul mõistlikud vanemad ja ekstreemsusi teha ei lubatud, nt toidukordi vahele jätta või midagi. Mõnikord mul see siiski õnnestus. Uue aasta esimesel päeval tavaliselt on toitu eelmisest päevast järgi ja puudub kindel rutiin ning ühel sellisel päeval ma ka esimese veepäeva tegin. Õhtul enne magama minekut läks süda pahaks ja sõin viilu leiba. Hiljem, kui ülikool mind linna elama viis, siis oli mul rohkem vabadust nii süüa, kui mittesüüa. Edasi läkski jo-jotamise stiilis tasapisi kilode kasvatamine.
Meeles on üks veepäev, kui hommikul tundsin, et isu ei olegi nii suur ja ei söönudki midagi. Samal päeval toimus koolis doonorluse päev. Ka meid kursusega räägiti ära. Kahjuks ei maininud keegi, et selleks peab olema enne korralikult söönud ja ega ma ise ka selle peale ei tulnud (väga rumal tagantjärele mõeldes). No ja peale vereandmist kukkusin ma kokku. Kui ma seal põrandal juba teadvusel olles lamasin, kibelesin kiirelt püsti ja see järel peale paari sammu kukkusin teist korda kokku. Terve päev oli jube kehv olla. Hiljem ma ei mäleta, et oleks veepäevasi rohkem teinud. Kuid eks ikka olid perioodid, kus tahtsin alla saada ja siis jälle peod kõige parema toidu ning alkoholiga. Peod olid ka minu vaieldamatu osa, kuni pere ning lapsed tuurid maha tõmbasid.
Ma ei mäletagi sellist perioodi, kus ma ei oleks oma kehakaalule mõelnud ja mingil määral üritanud kaalust alla võtta.
Korra võtsin suurest stressist kõvasti alla, aga see tuli tagasi ja võttis mõned kilod lisaks veel kaasa.
Mul on kaks last ja üsna järjest. Mõlema lapsega olen enne rasedust olnud samas kaalus 63-64 kg. Esimese lapsega suutsin kõik kenasti tagasi teha, kuid teise lapsega enam nii lihtne ei olnud. Peale seda tuli väga väsitav aeg, kus ma ka öösiti teinekord tööd tegin ja see väsitas mu nii ära, et kehakaaluga ma tegeleda ei jõudnud. Veidi aitas selle aasta alguse pulmadeks valmistumine ja sain 3-4 kg alla ning nägin täitsa hea välja. Peale seda tuli kõik tagasi. Sügisel küll jälgisin natuke mida söön, kuid motivatsioon olin 0. Tahtsin olla saledam, kuid selle jaoks ei tahtnud midagi teha. Ma ei ole küll kõige suurem ja mõne arvates olen täitsa ok, kuid mina ise ei tunne ennast sellisena hästi.
Olen olnud alati üsna sportlik. Aga mitte pidevalt trenni tehes vaid mul on see kõik kuidagi iseenesest olemas olnud. Koolis oli jooksmises alati esimeste seas ja ka hiljem olen spordis olnud jälle sama ekstreemne, kui toitumises. Mingi periood, kus teen trenni ja siis jälle väsin sellest. Eelmine aasta alustasime naabrinaistega extreami võitlusega (orienteerumine rattaga, joostes ja kanuuga). Tegin enne võistlusele minekut üsna vähe trenni (nädalakese v-o) Käisin küll ka lapsevankriga pikemaid ringe tegemas. Esimese võistluse lõpus olid mu lihased nii haiged, et ma olin terve öö valudes. Hilisemad võistlused läkid juba kergemalt. See aasta osaliseme ka esimesel etapil. Kahjuks oli selleaastane ettevalmistus veel kehvem. Enam ei käinud vankriga jalutamas, kuna lapsed juba suuremad ning hakkasin tööl käima (istuv töö). Käisin küll tantsutrennis, kuid ka see ei olnud piisav. Peale rattaringi tuli jooksma hakata ja no mulle sõna otsese mõttes tundus, et mul tagumik lohises mööda maad ja jõudu ei olnud joosta. Sõbrannad ei olnud samal ajal ennast veel soojakski saanud. See oli mulle väga masendavaks löögiks. Ma ei ole enam nii noor ja nii vormis, et võiksin lihtsalt diivanilt võistlustele joosta.
Minu sooviks on min alla võtta 5 kg ja paremal juhul 10 kg. Olla seal juures sportlik ja toituda normaalselt. Ei tohiks olla nii võimatu ülesanne.
Praeguse elu juures, kui ma tööl ei pea käima ja lapsed ka lasteaias, saan aega endale rohkem pühendada, on rakse, et külmkapp on koguaeg käeulatuses. Kergem jälle see, et saan päeval trenni teha ja ei pea seda õhtul pere arvelt ning tööst väsinult tegema. Hetkel tänud teile ja uuele aastale on motivatsioon olemas ja usk jälle tagasi.
Jõudu ja järjepidevust meile kõigile!

Haha, Ursull, ma nii naersin seda loo algust. Väga sarnane minuga, olin kaa alati kõige pisem ja peenem. Sind nuumas isa, aga mina veetsin kõik vaheajad tavaliselt maal vanaema juures ja tema nuumas meid õega. Tol ajal oli naljakas küll, kui suve lõpus olime alati 5+kg raskemad. Nüüd sellele mõtlen, siis ema oleks ehk võinud midagi ette võtta ja öelda vanaemale, et ta vähem pannkooke teeks või midagi. Ma ei süüdista kedagi, aga erinevalt tänapäeva noortest ma ise pubekana ei osanud väga põdeda oma kaalu pärast ja kohe kindlasti ei arvanud, et ma paks olen.

Aga Ursull, sa oled ikka väga tubli olnud ja tõsise töö ära teinud. Kui ma murduma peaks, siis ma lihtsalt tulen ja loen selle loo uuesti läbi Ma arvan, et tasapisi ja sujuvalt kaalu langetamine ongi võti, kuidas hiljem seda kaalu mitte tagasi mugida

Eile sai sünnipäeval veidi veinitatud. Muus osas käitusin korralikult, lolliks ei õginud.
Täna tegin esimese tõsiselt võetava suusaringi,ligi 5km. Nii supper ilm oli ja nii mõnna!

Käisin täna üle pika aja vesivõimlemises,milline nauding ja puhas rõõm.Eile õhtul sai väljas pooletunnine ring keskmises tempos kõnnitud,inimesi oli väga vähe liikumas,mõtlen,et kui nüüd ära kuivan,kas ikka lähen veel täna poole tunnist ringi mehega koos tegema .Väljas hetkel juba -15,aga kuidagi hakkab harjumusepisik tasapisi tekkima ja see on väga äge tunne,ilma korraliku,olgu siis kasvõi pooletunnise kuid igapäevase kõnnita ei oskagi kuidagi olla.