Jooks on minumeelest vägagi okei. Maastikuratast ma pelgaks just selle mega raputamise tõttu, eriti kus sul veel rasedusnädalaid pole veel 12 täis, siis on ohtlik periood. Tavaline tasasel maal rattasõit igati ok. Eks oleneb väga, mis maasikust sa räägid, kui pidevalt hüpped üle käbide kändude siis ma ei teeks seda, kui selline pehme maa lihtsalt ja vahepeal vaja veidi mäkketõusu teha ja siis alla laskumist ja mingit meeletut raputamist ei oleks, siis on ok, aga jah seda kõike enesetunde järgi, mingit mega tulemust ei maksaks küll nüüd rasedana taga ajada. Soovitatakse kõigi selle spordiga jätkata, millega sa ennem oled pidevalt tegelenud ja keha harjunud. Kiivikase naine tõmbas kangi ka viimaste raseduskuudeni välja, aga noh ta sellega aastaid tegelenud ka Mina kindlasti ei tõmbaks.
Võistlustele ei läheks ma mitte mingil juhul, olgu või ilulamamine. Võistlus tähendab ka teisi võistlejaid ja nemad ei tea, et sa rase oled ja nad ei arvesta sinuga. Kui ikka võita tahavad siis sõidavad üle ka. Mu kolleeg käis siin rattavõistlusel. Üks kukkus ees pikali, tema lendas talle otsa ja 3 sõitsid neist mõlemast üle. Rattavõistlustel ALATI keegi kukub ja keegi saab viga. Palun ära seda tee, Anett! Tee sporti ikka enda enesetunde heaks ja, et beebsul hea ja stressivaba kasvada oleks.

Selle rattavõistluse pluss on see, et üks lastakse rajale. Aga ma ikkagi ei lähe, sest läksin vaatama seda rada ja seal ikka hüpped niiet,põrutamist ma kardan. Lähen õhtul vaiksele sörgile hoopis metsa
Ja kahe silla võstiluse ma ka ikkagi ei lähe. Igaks juhuks

Aaa ei Ursull, ma pidasin seda silmas, et mille järgi need inimesed grupeeritud on, sest mul on päris mitmeid tuttavaid seal ühes tabelis koos Sellest olen isegi aru saanud mis matemaatika põhjal neid trenni tabeleid kokku pannakse

Ma nüüd jätan teid ilmselt mõneks nädalaks maha. Järgmine puhkus ja ilmselt kaaluda end ei jõua ja vist polegi mõtet peale kogu seda elu nautimist Võib-olla jõuan siia kaa, aga igaks juhuks hoiatan ette, et te mind tabelist ära ei kustutaks

Mina ulun. Ma ei suuda miskit süüa... Liha ei taha näha, makaron ajab oksele, kartul ei maitse, salatitele ei taha mõeldagi... Täna läksin tööl lõunale kuna pikk 10h ne päev ta tellisin päevapraena pasta bolognese... Ma isegi ei suutnud ühte ampsu võtta sest see hais.... öakkk... Poe salateid ei taha ja siis olingi sunnitud saiakese võtma sest see on ainuke mis mind oksele ei aja. Mida ma teen ? Puuviljad ei tädi kõhtu ja koguaeg on nälgas tunne mis omakorda ajab iiveldama... Varsti olen üks 90 kilone saiake nii

Anett, tean mis sa tunned. Katsu vastupidada, see on raske aeg, kuid hiljemalt 20.nädalaks peaks see mööda saama. Siis tulevad muidugi uued hädad, aga vähemalt on vaheldust Mina ei nautinud rasedust kohe üldse. Enne enda rasedust tundusid kõik kõhtudega tulevased emmed kerge aupaistega, kuid ise olles seda küll ei tundnud. Nüüd juba tunnen rasedatele kaasa Aga see kõik on seda väärt ja mis on see 9 kuud hilisemate aastate kõrval. Ole tugev ja söö seda, mida saad ja väikeste portsudena, et kõht tühjaks ei läheks. Katseta ja vaata, mis su org vastu võtab. Ja veelkord, see kõik on mööduv ning küll beebi aitab sul neist kilodest ka hiljem lahti saada. Peale sünnitust oli minu kaalulangetuse võti lapse imetamine Teise puhul enam nii hästi ei toiminud, kuid esimese puhul küll. Pidin küll jälgima, mida söön ja jalutasin palju, kuid kilod ka liikusid ja sain oma raseduseelse kaalu tagasi Praegu naudi ja ära muretse hilisema pärast nii palju, muidu laps ka pärast kõhus stressis. Elu on lill!

Minu sünnituse tähtaeg on hetkel 11 märts. Elukaaslase sünnipäebal Ütles, et ta ei tahagi muud kini, tema kink on minu kõhus. Aga sessuhtes on hea,et siis saab ju alustada jooksmist õues ja pikad jalutustiirud ja suvi nkn palav siis ei taha süüa ka eriti Noh minu ilus unistus või nii!

Aga ausaltöeldes ma ootan juba ,et oleks oktoober/november ,et saaks ju jõuludest mõelda jne... siis nagu oleks juba pool rasedust läbi ka ja dekreet oleks käega katsutav. Nüüd arvate, et olen segaseks läinud

Kuidas teil endal nende söömiste ja trennidega on ? Homme ju hirmus kaalumine!

Anett, sa kuivatatud leiba ei proovinud? See pidi iivelduse vastu aitama räägivad.
Aga noh mida tean mina iiveldustest või raseduseajal oksendamistest. Ühe jalakrambiga pääsesin kogu selle 9 kuu jooksul ja plika ronis täpselt õigel päeval välja kui tähtaeg oli (kohenäha, et finantsistide laps ).
Ma vist mingi imelik (ronga)ema, aga see raseduse nautimise värk on minust kuidagi mööda läinud. Mis mõttes, ma pean nautima kui olen suur nagu vaal??? Või kui laps imik oli, räägiti, et naudi seda aega kuni ta veel nii väike, on et kasvab ruttu. Kus ta siis ruttu kasvab??? Ikka pean teda mööda randa taga ajama ja lihtsast jutust ühekorraga aru ei saa, terve elu keerleb tema ümber, peab arvestama sellega millal ta väsinud, millal tal kõht tühi, kas ta kannatab lennusõitu jnejne. Eks öeldakse ka, et Jumal annab nii palju, kui palju jaksad taluda
Ei Anett, ma ei taha sind kuidagi oma jutuga hirmutada. Lihtsalt sattusin lobisema Sa kindlasti väga tore ema. Lihtsalt ma ei vinna oma elu keerulisemaks elada. Ma oleks raudselt hullaris kui mul oleks järjest 2 väikest last ja müts maha nende eest kellel on neid veel rohkem. Ma muutun närviliseks ainuüksi seda vaatepilti nähes ja lasteaiakasvatajaid ma lausa vaatan alt üles suure austusega. Kindlasti ärge valesti aru saage, et nagu ma olen püsti hädas oma 2 lapsega ja nagu ma vihkaks neid. Ei, nad on mul väga toredad, aga ma ei ole loodud suurepere emaks ja ma väärtustan enda isiklikku (une)aega.
Seega Anett, võibolla ei ole ma parim nõuandja selles osas, et naudi ja ole...Mina lihtsalt olin ja tegelesin argiste asjadega nagu tavaliselt. Rasedast peast end jubedalt ei hoidnud, aga lolliks ka ei läinud, st. last kahjustavaid asju ei teinud. Lihtsalt see on 1 eluetapp, mida enamus naisi peavad läbi tegema ja täts it!

Ma ise ka ei usu, et see rase olemine mingi ÕNNISTUS on millest kõik räägivad ,et tuleb nautida. Mul küll praegu põrguseljavalu
[www.youtube.com] nii armas !

Mõned naudivadki ja seda parem neile.
Ma ei võtnud seda, et see mingi ilge piin oleks, aga ma heldinud ka pidevalt, et oo nunnu kõht ja nunnu beebi sees või läbinud kõikvõimalikud raseda koolitused, trennid jms. Lihtsalt leppisin olukorraga, et endal oleks rasedus võimalikult mugav.
Muidugi rasedast peast need emotsioonid käivad seinast seina ja mulle tegi endale tohutult nalja, et võisin iga piseima asja peale ulguma alati hakata Sind otsides saade oli mu lemmik või siis see Kodutunde saade. Lahinal alati ulgusin. Mees ja poeg norisid mu kallal, et noh nii ilus, et uus küprok jälle kellelgi seina saadi või?
Talita täpselt nii nagu sulle endale tundub, et õige on ja nii on see rasedus sulle kõige parem ja kergem

Eile tulin suvilasse ära ja arvake mis maha jäi....loogiš et kaal!!!
Üritasin kramplikult meelespidada, et kaalu kaasa võtan. Veel unustasin maha oma kõrvaklapid, et jooksma minna. Noh päris tainas!
Ei näe pointi sööki ka üles kirjutada. Tekib nüüd esmaspäevani paus, siis kaalun ka, kuigi ei tea kas ongi mõtet. Laupäeval plikal sünna ja see kaalunumber kajastub ju esmaspäevasel kaalul
2 päeva jälle kõhukaid ei saa teha, aga luban, et jätkan kohe kui kodus. Ämma-äia ees on nagu nõme hakata kõhulisaid tegema.

See nädal oli veidi raske ja seda on kaalunumbrist ka näha. Sama palju on kaalu tagasi, kui eelmine nädal alla sain. Üritan nüüd nv korralikult puhata, et järgmine nädal ja ka sealt edasi suudaksin ennast vaos hoida ja kaalu korralikult langetada.

Ahh, et eile oli kaalumine jah? Novot, ei meenu kui kaalu ei ole ja ei tahagi teada, mis see kaal näitab. Jälle ei saa mitu päeva sporti teha, täna sünnipäeva üritus ja tagatipuks hakkasid just päevad. Nii et täiega tšongo-bongo!
Higistage siis päikse käes pekki! :p

Ma olen end tõsiselt nii käest lasknud, et vist ikka üritan puhkusest hoolimata mõistlikult toituda ja alkoholi vältida. Reedel kaalule astudes pidin ümber kukkuma ja tänaseks oli asi veel hullem. Päris nii hull veel pole, kui jaanuaris alustades, aga sinna poole kisub vaikselt, niiet suva see suvi ja peod. Ma asun nüüd tegutsema

Isegi üritan mõistlikult toituda ja alkot vähem tarbida. Raske suvel seda reeglit järgida
Ootan, millal õhtu või siis öö kätte tuleb, et ehk suudan end selle palavusega õue jooksma vedida. No räige leitsak, et sure maha ja veel ähvardab +34 kuuma...jeebus. mis see päikse käes on siis, +70 või?

Mina pole ka suutnud midagi teha. Selline uni ja palavus. Ainult laman, igal sammul iiveldab ka. Eile oli täditütre juubel ja siis sai jalga keerutatud Aga õue jalutama minna ei taha sest päike lõõmab nii hulllt ja nii kui püsti tõusen hakkab pea kohutavalt ringi käima. Ausalt ma annaks kõik ,et natukenegi vaheldust saada iiveldusele, et jalad hakkaks valutama vms... Ma pole julgenud üldse kaalule astuda, aga homme teen seda. Hirm suur, tean juba mis seis seal on Sellele kaalule mõeldes viin ennast aina rohkem stressi ja peavalu on tappev. Liha ma ei suuda süüa, see ajab nii julmalt iiveldama. Õudne!
MA nii meeletult kardan paksuks minemist. Ma ei tea lihtsalt enam mida teha. See on masendav milline kartus selle ees mul on !
Kuidas teie selle palavusega toime tulete ?

Kodus olles topin kondi sisse veidikeseks ajaks, et tuba veidi jahedam saaks. Kahjuks see jahedus on vaid all korrusel, üles see jahedus ei jõua
Võsul olles olen rannas, seal vähemalt tuul ja sada korda päevas kastan end vette Homme üle tüki aja 1 tööpäev tulemas. Lähen rõõmuga, et ei pea palavust kannatama ja saan jahedas kontoris olla :p Tegelt veel 2 nädalat puhkust ja siis saabki mu 7 nädalane puhkus läbi :p
Ahjaaa....joon ju oma seenejooki, see supper hea palavuse vastu ja jahutab hästi ning võtab ka janu.

Tänase päeva sain tublilt õhtusse ja üle normi ei söönud. Alkoholi kaa ei puutunud. Hommikul tegin rattaga ühe ringi, aga jube palav oli.
Mu elutuppa paistab natuke hommikupäikest, aga kuna mets kaa ees, siis sealt puude vahelt teda liiga palju siia ei pääse ja kui köögi ust kaa lahti ei jäta, siis on siin alati jahedam. Nii see suvi möödub

Anett, rasedusega ikka tuleb veits kaalu juurde ju. Kui sa vaikselt enesetunde järgi trenni edasi teed ja päris pahna näost sisse ei aja, siis ma arvan, et sul pole põdemiseks põhjust. Peamine, et sina ja beebi terved olete ju

Mis seenejooki jood, Ursull? Ma tahan kaa

siucra, nääd sellist seenejooki joon. Hullult hää külmast peast ja aitab saja häda vastu.
Sõbrants andis mulle seda seent. Teisisõnu riisiseen, sest näeb välja nagu riisiterad vees.
Selle soojaga see seen täiega vohab ja võin seda seent jagada küll, kui kellelgi huvi, aga siis peab kokku saama

Heip!
Ma sain ka lõpuks oma kaalunumbri sisse väikese hilinemisega. Olen meeldivalt üllatunud, arvestades pidustusi, punaseid (mis lõppemas) ja vähest trenni
TABEL ISE SIIN!

Tere!
Eelmine nädal oli raske,sest tööd sai tehtud üle 63 tunni 6-päevaga,seepärast sai lisaliikumist tehtud vaid 2 x.Hommik ja õhtu olid mingi hetk segamini,kaalu sisestamine tuli alles eile meelde,kus ma maal olin,seepärast sai alles täna kaal sisestatud,parem hilja kui üldse mitte ju .
Tasapisi jõuan uue kaalutabeli algnäiduni tagasi,loodan seda kiiremas korras ka parandada,aga kuumaga liiga tegema ei hakka.

Ma lugesin selle seenejoogi kohta ja tahaks väga proovida. Kokku saamiseks asun vist liiga kaugel. Postiga seda vist saata ei saa või ei tohigi ilmselt..

Piia, nii pikad tööpäevad on ise juba paras trenn ju

siucra, aga kus sa asudki? Äkki mingi hea idee ikka tuleb, või keegi liigub kuhugi suunas?

Panin ka oma praeguse kaalu tabelisse. Hakkan võistlema siis palju juurde tuleb

Ma olen vist siis ka õnnelik, kui ma suudan selle olemasoleva kaalu säilitada selle suve jooksul. Täiesti võimatu pidevalt asju kirja saada. Üks-kaks päeva saab kõik kenasti kirja ja siis jälle mingi väljas söömine või mingi üritus ja kõik on pekkis. Kaalule jõuan ka suht ebaregulaarselt ja sportimine on see nädal jälle väga kahtlane. Ainuke sport mida teha saan on ujumine ja see ka rohkem nagu suplemine ja möllamine vees koos lapsega 3x päevas vähemalt

TERE NAISED!

Ma jõudsin jälle ära kaduda!

Palun ärge mind tabelist ära kustutage! Panen reedel oma kaalu kirja.

Ma ei saa lihtsalt aru. Selle stardikaalu sain pingutamata niisama ja siis jälgisin 2 nädalat rangelt ja kaalutõus oli 2,6 kilo!

Sporti ma kahjuks pole juba pikka aega teinud, sest väänasin hüppeliigese välja ja ei saanud isegi käia. Nüüd siis vaikselt juba kõnnin jälle aga teokiirusel ja põrguvaluga!

EKS MA SIIS REEDEL ASTUN LÄBI JÄLLE!

ÄRGE UNUSTAGE SUVE NAUTIDA!

Mu kaal teeb nüüd jo-jod. Sama palju sain see nädal alla, kui palju eelmine nädal juurde võtsin. Loodan, et järgmine nädal seda jälle ära ei riku

Ma nüüd puhkuselt tagasi. Käisime mehega telkimas mööda ilma. Väga mõnus oli. Viimati käisin 3 aastat tagasi. Igasugu maitsvat jama sõin ja natuke alkoholi kuulus kaa iga päev menüüsse Eilset kaalu ei tea ja sisestasin siis tänase. Tegelikult kartsin ma veel hullemat tulemust. Tänasest siis üritan igasugu ahvatlusi vältida need ülejäänud 6 nädalat
Ursull, ma ei asu Eestis. Huvitav kas lennukis käsipagasis võib seda kraami transportida?

hmmm, mu jalg hakkas juba paranema, kuni tänaseni-jälle paistes! Ma ei tea, mis aitaks? Pean rahu andma aga no ei oska.

Mis seenejoogist te siin räägite? Äkki aitab mu jalale ka
Mina saaks igale poole liikuda, kuhu vaja. Hetkel tervis lausa nõuab seda. Kui tõesti imesid teeb, tuleb proovida