Kuupäev: 19. December 2014, kl 09.38
Triips, kaastunne.
Kahjuks pole midagi teha ju siis pidi nii minema. Tean, et see ei lohuta, aga eks tuleb uus, kes tahab jääda. Vahel on nii, et loodus sekkub - ja kes teab mis põhjusel.
Ei tea, mida tähendab küll selline kaotus, kuid tean, mida tähendab puudega lapse kasvatamine - mul on läinud hästi, oleme saanud üle paljudest asjadest, ka selles, et kui laps oli alla aasta, arvasid arstid, et ta jääb mul elu aeg kontaktivõimetuks ja voodihaigeks. Tänaseks päevaks mu laps kõnnib, räägib, sööb ja toimetab - jah, ta ei ole oma eakohalise arenguga, aga siiski ületanud arstide ootusi ja keegi ei oska öelda, mis meid ees ootab.
See küll teemast välja. Mul siis kaal seisab. Kuigi vahepeal nägin sel nädalal kaalul ka numbrit 85,7, siis ei tea, mis juhtus, igatahes tuli tagasi. Vist piparkoogid annavad oma osa - need ju nii head, et kui pakutakse, siis ikka ühe või kaks suhu pistan.
Sel nädala jõudsin paar korda trenni ka, väga mõnus. Täitsa hea, et ilmad sellised ilusad, saab veel hommikuti õues joosta (kuigi kahjuks on üsna pime, aga ega see sega - helkurvest ja taskulamp kaasas ja saab küll

)
Olge tublid - ilusaid numbreid kaalule ja püüame siis üheskoos suurtele jõuluahvatlustele vastu seista ja söögiga piiri pidada.