Seda teemat olen ma mõelnud oma peas tükk aega ja ausalt öeldes ei ole osanud ka kuskilt abi otsida aga ehk mõistab mind keegi siin. Sest ma ise ennast küll enam ei mõista. Aga kui muud midagi, siis saan vähemalt end tühjaks kirjutada sest ausaltöeldes ei julge ma seda kellelegi rääkida.
Lugu selline, et olen / olin eluaeg see "jämeda kondiga" tüdruk, paljud kindlasti teavad, mis tunne see on. Alati see koledam sõbranna ja see, kellele öeldi, et "sul on nii lahe iseloom, sa olen nii tore inimene", noh teate küll. Pole endale kunagi välimuselt meeldinud, mu keha ammugi mitte. Umbes 7-8 aastat tagasi saavutasin oma "kaalutipu" ehk ca 85 kg aga siis hakkasin teatud põhjustel kaalu kaotama aga see jäi ikkagi sinnamaale, et umbes 6-7 kilo oli ikka üle. Sellest sai lõplikult kõrini umbes aasta aega tagasi, kui hakkasin täie rauaga trenni tegema ja söömist väga piirama. Tulemuseks sain selle, et kuigi algul tahtsin maha võtta umbes 6-7 kilo, sain 10 ja kaalun nüüd 56,5-57. Ise ka ei uskunud. Ja ei usu siiamaani. Ja mõistus ja silmad ei usu siiamaani, et mu keha on selline nagu ma seda eluaeg tahtnud olen, rohkemgi veel. Mul ketrab ikka peas mõte, et ma pean oma söömist piirama, ma ei tohi trenne vahele jätta, ei tohi magusat süüa ja tunnen süütunnet söömise pärast.
Sellega on nii õudne elada aga ma ei tea, mida teha, et lõpuks endaga rahul olla, et tunda end ilusana ja saledana, isegi kõhnana. Mulle on öeldud, et issand jumal, sa oled nagu kont. Mu enda ema ei suuda siiamaani ära imestada, et ma näen välja selline nagu ma näen. Ta ütles, et sa pole elusees niisugune välja näinud, ka väikese tüdrukuna olin see paksuke.
Mida teha, et see kaalustress ära kaoks? Kuidas saada enda alateadvus selleni, et ma ei tunneks süüd iga hammustatud ampsu pärast või paari ruudu šokolaadi söömise pärast? Ma arvasin, et päeval, mil ma saavutan oma soovkaalu, siis kõik on super ja ma tunnen ennast superhästi ja superilusalt aga seda tunnet ei saabunud. Tunnen, et olen peast katki ja ei oska end terveks teha, et saaks rahulikult elada ja olla rahul sellega, mille saavutasin. Ja ma ei julge / taha seda kellelegi rääkida ka, sest mulle endalegi tundub see probleem nii rumal. Ma ise ei näe end peeglist kõhnana, vaatan ikka, et vist kõht on ikka liiga suur jne jne. Eks ma püüan kaine mõistusega end maa peale tuua aga see ei õnnestu hästi ja ma tunnen, kuidas see koormab mind igapäevaselt.
Kas ma saan enda jaoks midagi teha? Kuidas oma mõtlemist korda saada? Kuidas end näha peeglist sellisena nagu teised mind näevad?

Tean seda tunnet, kui oled see nö inetum ja see, kes kellelegi ei meeldi, või vähemalt arvad, etei meeldi. Siin ongi konks, eriti raske on siis, kui ise endale ka ei meeldi, või lihtsalt tunne on koguaeg selline. Soovitada on lihtne, et tuleb endaga uuesti sõbraks saada ja olla õnnelik selle teadmise üle, et oled saavutanud sellise kaalu, mida oled endale alati soovinud. Siiski soovitan sellel teemal kellegagi rääkida - kindlasti on mõni sõbranna, kes mõistab - üksi ei ole hea selliste mõtetega jääda - sest kirjast loen välja, et olete kõllalt kriitiline enda suhtes, kuigi olete saavutanud nii palju ja tubli tulemuse.

tervitustega ja ärge olge endaga nii piirides kinni, nüüd tuleb tunda end ilusana ja koguda komplimente.

Olen eelneva vastajaga nõus. Eks see asi ongi rohkem peas kinni kui kaalus. Inimesele tundub, et kaal on suurim probleem ja kui see kontrolli alla saada, siis peaks ju elu ilus olema - aga vat ei olegi. See tähendab ikka seda, et suurem probleem on kuskil mujal. Ehk siis enesearmastusest on puudu kahjuks. Sa oled väga suure töö ära teinud oma kaaluga, nüüd proovi iga päev mõelda vähemalt 1 positiivne asi, miks sa ennast armastama peaksid (võimalusel mitte kaaluga seotud asi). Veel parem kui üles kirjutad, siis näed mõne päeva pärast kui tore ja hea inimene sa oled ka ilma selle kaalunumbrita Kui rohkem abi on vaja, siis kindlasti otsi seda (kasvõi internetist esialgu). Tundub, et oled oma vaimse arengu teel astunud kenakese sammu ja teadvustanud, et midagi peab siin elus peale välimuse veel olema - otsi see midagi enda jaoks üles! Soovin sulle parimat sinu vaimsel teekonnal.