Olen siin mõelnud juba pikemat aega, et kui pikaajaliselt on võimalik nii toituda, et kaloripiiridesse mahud.Näiteks ühel päeval sõin hommikusöögiks oma lemmikkukli toorjuustuga, jõin kohvi, panin peale lemmikjuustu viilu ja, da-da-daa, oligi kalorid juba 400 kanti.
Jah, ma juba kuulen, kuidas te kõik ütlete, et ära söö saia, vaid leiba, muna, putru vms. Mõnikord suudan tõesti ka putru süüa, kuigi reeglina jälestan seda. Ja ka leiba võin süüa saia asemel, aga mina ütlen päris ausalt, ma ei usu, et suudaksin seda aastaid teha.
Aga ainult nii on võimalik, et kehakaal säilib!

Ma loodan, et nüüd mind tomatirahe ei taba Aga saate ju aru, mis on mu mõtiskluse mõte Ma arvan, et 98% inimestest ei suuda surmani kaloreid lugeda. Või mis teie arvate?

Ega kaalu langetamine ja siis veel selle hoidmine ei olegi kerge. Ma arvan, et meist siin paljud tegelevad kaalulangetamisega juba aastaid. Selle aja jooksul jõuad siis arusaamisele, et kui sul on kaaluprobleemid, siis peadki sellega elu lõpuni tegelema. Lihtsalt kui sa oled piisavalt kaua oma toitumisega tegelenud, siis on lootus,et see jääb sulle külge ja saab harjumuseks. Õigeid ja valesid toitusid ei ole olemas, igaüks leiab endale need õiged ja sobivad. Teinekord on lihtsalt kasulik teada, mida miski toiduaine sulle annab, kui üldse annab midagi peale tühjade kalorite, sai ilmselt on üks nendest toiduainetest.Aga proovi ühte ja teist, kujunevad välja lemmikud ja aja jooksul avastad, et toit, mis sulle varem üldse ei maitsenud, sobib nüüd kenasti sinuga kokku. Lõppkokkuvõttes sõltub kaalulangetamine ikkagi toidu hulgast, mida endale sisse sööd. Aga tere tulemast kaalulangetajate klubisse, kogu aeg ei suuda ennast kontrollida, tuleb masendus, sööd kõik tagasi,mis maha võtnud oledja rohkemgi veel, alustad jälle ja jälle. Mina olen aastast 1995, kui liitusin KAALUJÄLGIJATEGA, tegelenud sellega, et ennast enam vähem normaalses kaalus hoida, kaal on korduvalt liikunud üles alla 65-100 ja siis jälle ja jälle hakkab sul peas tiksuma mõte kaalust ja toitumisest ja sellest, et kunagi 10 aastat tagasi ma olin ju 65, miks ma siis nüüd ei suuda.st
Tere tulemast klubisse ja see kas sa suudad või ei suuda toitumist jälgida sõltub selle kui väga sa seda tahad ja vajad. Kerge see ei olegi, kahjuks.

Ma arvan, et kogu toitumine on kinni enda suhtumises ja selles, kuidas sa ennast psühholoogiliselt selleks ettevalmistad. Tuleb lihtsalt teadvustada endale mis on su kehale ja organismile kasulik, mis mitte. Toidumaailm pakub tänapäeval tõeliselt palju igasugu ahvatlusi, aga paljud neist sisaldavad asju, mida sa oma organismile ei tahaks.
See kui kord nädalas sööd kukli polegi tegelikult nii hull. Pealegi on alati võimalus valida täisterakukkel.
Ma arvan,et kalori lugemine õpetab meil tegema valikuid ja tekitama harjumust süüa seda, mis organismile hea on. Vähemalt minul on tekkinud juba harjumus, et ma teatud asju ei söö ja ausalt öeldes ma enam ei tahagi. Näiteks viinerid ma enam ei taha, vorsti ei söönud ennem ka. Olgugi, et tegelikult neid tooteid mul külmkapis ageajalt leidub, kuna mees tahab neid. Samas olen hakanud palju rohkem kala sööma.
Minus on kalorilugemine tekitanud head harjumused!

Täiesti nõus eelkõnelejatega.
Harjumused ja mõtlemine on need, mis meie igapäevaelu juhivad.
Olen KA-s tiksunud 1,5a. Aasta tagasi sain päris ilusad tulemused, mis sügisel kolinal haihtusid Kaotatud kilod tulid tagasi ja tiba enamgi veel, süüdi selles mu haigus ja ravimid(loll,kes vabandust ei leia, eks ju Olin ahastuses ja meeleheitel, kui aus olla. Kuid...mul olid tekkinud juba harjumused tervislikult toitumiseks ja ma jätkasin sihikindlusega oma teekonda. Tõsi,tuli nädalaid,kui ma üldse ei kaalunud toitu ja ei märkinud üles.Aga alateadlikult püüdsin ikka tervislikult toituda. Olin harjunud sööma 4-5x päevas, kindlatel kellaaegadel ja juba see oli saavutus. Terve aasta ei ole ma saanud/tohtinud teha trenni ega midagi koormavat füüsilist. Ja kogu selle aja olen püüdnud oma kaalu kontrollida ja isegi langetada vaid toitumisega.
Eks kuulusid minugi menüüsse varem sai ja muud maitsvad pagaritooted, söön neid nüüdki vahel, kui väga isu tuleb. Vahe on vaid selles, mis ajal ja kui palju ma seda söön...Varem ma poleks sellele kindlasti mõelnudki aga nüüd...Ja just seda ma peangi enda jaoks jätkusuutlikuseks ja saavutuseks.
Ja otse loomulikult on oluline toetus, nii lähedastelt kui ka siin foorumikaaslastelt.
Kahjuks on siin nii vähe nn. edulugusid, aga samas kui lugeda blogisid,siis iga väiksemgi positiivne saavutus on edulugu.
Tõesti müts maha nende tublide ees, kes on suutnud oma elustiiliks ja harjumusteks seada tervisliku toitumise ja füüsilise liikumise.
Ja mõni kukkel või tahvel shokolaadi ei suuda seda küll rikkuda
Jõudu ja jaksu meile kõigile!

camomilla
Minu maailm suureneb võrdeliselt sellega,kuidas mu tagumik väheneb

Jah, iseasi kas seda üldse vaja on! Mina olin samuti edukas langetaja üle aasta tagasi, kui õnnestus siin keskkonnas alla poole aastaga 69 pealt 56 kg seks saada. Paraku oli viimase näol tegemist juba alakaaluga , mida oli võimatu hoida ja tagatipuks arenes välja anoreksia...Õnneks preagu olen vist enamvähem sellest võitu saanud, aga nüüd olen peaaegu samas kaalus, mis alustades, sealjuures pole mu KMI vist kunagi üle 22 olnudki..Tore oli olla kõhn, aga ma ei saa ju eluaeg kaloreid lugeda ja end näljutada. See on mõttekas ikka ainult tõsise ülekaalu puhul, mitte niisama ebardlike iluideaalide tõttu...

Kiidan ka kahte eismest kommentaari, väga ülevaatlikud.

Kalorilugemine on jätkusuutlik, kui sa teed omale lisaks toidupäeviku sissekannatele kahe kõrva vahele ka märkmeid, et mis aitab sul kaloreid tasakaalus hoida ja toitumistasakaalu saavutada. Ja minu puhul on ka tekkinud uued maitsed ja uued lemmikud, organism nagu puhastuks halvast ja "odavast söögist" ning ma olen hakanud oluliselt maitsvamalt toituma!

Siia tulles tegin kolme kuu liitumise, mitte eluaegse diili, seega annan endale aru, et need kolm kuud pean olema süsteemne, tubli, uudishimulik ja õpihimuline, et edaspidi omal käel hakkama saada.

Kõike tohib süüa, aga täpselt niipalju, et sa oma maitsemeeled õnnelikuna hoiad!
Puuvilju, juurvilju sööme me enamus häbematult vähe, seega väike meeledetuletus ja tagantutsitamine teeb vaid head!

Edu võti on 70% natuke vähem toitumine ja 30% rohkem liikumine.

Olen siin keskkonnas olnud nädalake. Kõik on võimalik,kui on tahet. Jah mina ei oska aru saada soovist 60 kg pealt 55 peale saamist sest minu puhul on numbrid suuremad. Toitude kaalumine ja kalori sisalduse uurimine on pigem endale teadvustamine,et saab ka teisiti ja siis ei kannata tervis ega enesehinnang Kuigi minu puhul ei ole hetkel veel kumbki kannatada saanud, liiga elurõõmus selleks. Ja olen kindel,et pikema ajaga tekib harjumus süüagi hommikul oma röstseemnevõileib ja juua kohvi. Ma ei ole hetkel pidanud loobuma millestki sest nii ma võtaks väga kiirelt endalt tahte ära. Pigem vähendad koguseid ja kui ongi jäätise isu siis oled teadlik,et siis pead millegi muu pealt koomale hoidma Elu on ilus ja päris mitu kilo on kergem olla juba Päikest kõigile!

Üritasin ka alguses paaniliselt kaloreid lugeda ja normist kinni pidada. Veidi andis isegi tulemust aga siis jäi pidama ning ka tõusis veidi. Tegelikult ei tohiks kaloreid üldse lugeda, palju tähtsam kaloritest endist on see kust need kalorid tulevad. Seega jälgida tuleks seda mida süüa, mitte kui palju kaloreid miski annab. Kui joon ära näiteks 4-5 õlut või söön paar moosisaia, oleks kalorite järgi justkui normis aga neid asju ei saa nii asendada ega võrrelda. Kaalu sain liikuma kui jätsin ära sobimatud toiduained ja ülejäänu osas ei tee mingeid koguselisi piiranguid. Põhilised toidud mis on saatanast on suhkur ja teravili eriti nisu, samuti kartul ning piim ja kõikvõimalikud magusad joogid ka. mahl, sest sisaldab palju suhkrut. Kui nendest loobusin hakkas ka kaal kukkuma mis mühiseb ja praegu ma isegi ei tea palju mul kaloreid päevas tuleb. Söön ainult siis kui kõht on tühi ja lõpetan kui enam nälga pole. Kaal on praegu langenud 84 pealt 75-le. Ei mingit kartult ja makaroni prae juurde ega piima kõrvale, ainult aedviljad või salat lihaga ja toimib hästi.