Kuupäev: 22. August 2011, kl 09.29
Oi, kui tore. Ootasingi, et kas mahun kampa
Minu algandmed on: pikkus 170 algkaal 62,6 soovkaal 58
Jah, seda pole palju aga selleks, et mitte veel juurde koguda alustan julgelt nende liigsete maha raputamist. Olen kogu aeg olnud pigem saledam aga võitlus magusasöömisega on kestnud terve elu. Hetkel on asi nii hull, et lausa olen kaalunud nii psühholoogi poole pöördumist, kui ka figuurisõpradega liitumist. Ma saan aru, et ma ei ole paks aga kõht on "mõnualt" pehme sangad on ka, kui teksad jalga suruda ja see magusaisu on ahistav, nagu sõltuvus juba.
Hetkel on hea, saab retuusidega käia aga kauaks ma ennast peidan retuuside ja lohvaka tuunika taha??? Minu teekond ongi nii, et suudan jälle kenasti 58 peale saada ja siis söön valimatult, lausa hullumeelselt nii, et endal on paha olla. See on ebanormaalne! Tihti olen ennast tabanud mõttelt, et varsti leian ennast peale paha enesetundeni söömist oksendamast

Seda ma kindlasti ei taha, ei taha, ei taha.
Teoorias tean ma väga palju nii toitumisest, kui spordist aga enda peal ei suuda neid absoluutselt rakendada
Ja veel, olen 28 aastane ja 2 lapse ema.
Kuidas meil see duell siin olema hakkab? Ma pole kunagi ühestki osa võtnud ja pole lugenud ka, kuidas need käivad.
Ma tean, et võin olla 2 nädala pärast oma soovitud numbris AGA minu jaoks on RASKEIM variant hoidmine. Kui suudaks vaid nii, et nädalas korra on nn. "vaba päev" , kui ma omale selle vaba päeva luban, siis sealt hakkab lumepall veerema ja pidama ei jää enne, kui riided jälle pitsitavad
Tänasest olen jälle tubli. Söön korralikult ja püüan magusast hoiduda. Lisaks lähen tenni ja püüan kõigi oma poolikute asjadega järjepeale saada. EKs näis, kauaks mul seda entusiasmi jätkub. Kui puudu hakkab tulema, siis tulen ja kurdan Teile, eks
Püüan ka ise olla teistele toeks ja abiks
