Kuupäev: 16. February 2012, kl 10.13
Siin nii vaikseks jäänud. Teen siis juttu, aga hoiatan, et tuleb hädaldamine ja hala ainult.
Enne eelmise nädalavahetuse kruiisi olin ilusti allapoole eesmärgijoont. 6 kaalunumbri eesotsas oli juba olemas reede õhtul .. ja nüüd. Ja nüüd ja nüüd ja nüüd on rohkem. Tegelikult on isegi hästi läinud, sest nendest 2st kilost, mis reisil ligi tulid, on 1,5 minema aetud, kuid nüüd on nagu kõik. Vaikus. Seisak. Tammumine ühe koha peal. Nii vastik.
Trenniga on ka jamasti. Hirmsasti tahaks õhtuti jalutada, see on üks asi mis mulle tõsiselt meeldib - kellegiga õhtul pimedas jalutada ja lihtsalt rääkida maailma asjadest. Teeksin seda 100x ennem ükskõik millist teist trenni. Kahjuks pole minu naabruses ühtegi sõbrannat ega tuttavat, kellel oleks võimalik jalutada või kellel oleks viitsimist. Ja üksi ka ei taha. Häda häda otsa. Eile tegin 25min pilatest üksi kodus. See oli isegi täitsa mõnus - päris ausalt. Täna teen veel, kui jõuan enne teisi koju.
Samas on mul veel 10x käia fittesti treeningklubis, aga et sinna end kohale ajada .. see on keeruline.
Söömisega-joomisega on ka jamasti. Söön kalorite piires ikkagi, aga kõik on väga kaootiline. Mõni päev söön paar ampsu, sest üldse isu pole. Põhiliselt on need ampsud ka peale 6te õhtul ja no ei saa kohe kasulik olla selline asi. Vett ka ei joo. Rumal mina!!!
Mõned isiklikud asjad on ka motti maha tõmmanud no ja on selline tunne, et tahaks lihtslt kuhugi metsa sisse ära minna üksi ja istuda ja olla ilma raha, muretsemise ja mõteteta.
Iga päev mõtlen, et nüüd olen jälle hästi tubli. Nii ka täna - tegin hommikuks putru (lapsele teen iga hommik) ja võtsin isegi väikse kausikese sealt. Vahepalaks võtsin kaasa kaks ploomi. Ilmselt jääb see lõunasöögiks, sest jah .. pole motivatsiooni minna lõunat sööma kontorist välja.
Õhtuks teen jälle aurutatud ube - need on superhead!
Huhh, sai nüüd pikk ja vastik tekst küll, aga vähemalt sain hingelt ära halatud kõik ja nüüd hakkab ehk väheke kergem. Ja ma tean ju tegelikult, et kui ma ei ületa kaloreid, siis hakkab kaal millalgi lõpuks ikkagi allapoole kukkuma, aga see ootamine ongi ju see kõige raskem.
Kuidas teil läheb?