Kuupäev: 28. May 2013, kl 09.08
Mina enda kohta kirjutasin 18 mai postituses.
Lisan juurde, et olen 36a. vana ja ametilt kontorirott.
Kui juba haiguste peale jutt läks, siis minu põhimure on seljavalud. Umbes 2 aastat tagasi ei saanud ma mingis asendis enam olla või liikuda, sest väikse lapse tassimine puusal tekitas ulme valusid ja selle tulemusena tulid mul selgroo lülide vahelt 2 diski välja. Sain 2 nädalat iga päev järjest nõelravi ja käisin pea alaspidi rippumas, mille tulemusel saadi siis neid diske selga tagasi lükatud. See tõesti aitas. Ravile pidi järgnema hiljem kodused harjutused, aga noh ma olen jube laisk mingite selliste asjade peale. Ligi aasta sain täiesti rahus olla kui hakkasid uuesti valud. Õnneks mitte sellised nagu varem, et ei saanud üle 2h korraga magada, aga ikka sellised suht tülikad. Nüüd aitab neid valusid leevendada liigutamine ja kui veel alaseljale ka trenni teen nt. kükke või rattasõitu suht püstises asendis, siis hommikud on valuvabad.
Mäletan kui raske oli 130kg pealt alla tulemine. Paljud arvasid, et mis see ära ei ole, et nii suure ülekaalu puhul ju tuleb algul kaal kolinal alla. No ikka ei tule küll! See on meeletu töö mis endaga pead tegema. Esimestel aastatel panin endale eesmärgiks, aastas -10kg, et keha harjuks ja suudaksin säilitada, millega sain kenasti hakkama. Kui kaal hakkas 90nele lähenema siis jäin teise lapseootele ja sain jälle 12kg juurde

Pärast lapse sündi kaal mõndaaega pendeldas 94-105kg vahel. Siis otsustasin, et alustan uuesti ja nüüd järjekindlamalt ning üritan järjepidev olla. Alates 15 jaanuarist olen nüüd Kaaluabis oma kaloreid lugenud ja aktiivselt trenni teinud. Pole kunagi elus nii pikalt suutnud püsiv olla. Aga kuna vanust ka peale tuleb siis minu hirm on see, et mu põlved ei pea sellele koormusele vastu, mis ma üle sajakilosena pidevalt tundma pidin ja ei taha vanast peast mingeid põlveoppe või käimiskeppi. Tahan olla oma lastele nooruslik ema, kes jaksab nendega orienteerumisradadel võidu lipata, mitte raja ääres tiksuda ja higi otsaeest püsti seismise pärast pühkida. Igaljuhul, ennem ma ei lõpeta kui olen normaalkaalus. Mingu selleks kasvõi veel 5 aastat (loodetavasti saan paari aastaga hakkama

).