Kuupäev: 17. June 2014, kl 09.26
Tere Tallinn! Olen tagasi!
Nädalavahetus Pärnus läks üle käte. Kuid sain enda kohta veits kinnitust. Ma olen karjaloom!
Lähen kõigega kaasa ja risti ette ei löö.
Põhimõtteliselt suudan ennast tagasi hoida ainult siis, kui kedagi kõrval pole.
Ma võtsin isegi joogamati kaasa, et kõhulishaseid teha, rääkimata jooksuplaanist...ja mis sai? kÕIK JÄI SINNAPAIKA. No avaürituseks rabelemine oli muidugi parasjagu pingeline aga need joogid, mis ma laupäeva öösel ära jõin, neid oli meeletus koguses.
Pea endiselt valutab. Ei pööra sellele nii püalju tähelepanu, ehk valutab vähem.
Püüan aru saada, mida keha mulle öelda tahab aga pole veel aru saanud. Kuid seoses sellega olen rohkem oma hingeelusse süvenenud ja ennast seestpoolt uurima hakanud. Päris jube ettevõtmine, sest tuleb tunnistada, et mul on hullult igasuguseid hirme ja ma polegi nii täiuslik, kui ma endale ettekujutanud olen.
Mul söögitegemisega on nii, et mulle väga meeldib sellega mässata aga olen harjunud ikka rohkemale kui ühele inimesele süüa tegema. Hetkel pole mul peale iseenda kellelgi süüa tehe ja seega läheb raskeks, sest ma pidevalt viskan toitu ära. Lihtsalt kahju on aga isegi külmkapis läheb toit halvaks. Veel vähem meeldib mulle midagi sügavkülmast ülessulatada. Seega söön päris palju väljas.
MInd palun igatahes järgmisesse tabelisse lisada!!! Minu pärast võib aasta aega siin veel edasi tegutseda ja teineteisele toeks olla. Ma leian, et u 3 kuud korraga mingi vaheeesmärgini jõudmiseks või kaalu säilitamiseks oleks mõistlik. Peale seda võib jälle 3 kuud ette võtta.
Päikest!