Kuupäev: 13. July 2010, kl 11.06
Rinsu, Sul on muidugi õigus - kui üldse mitte jälgida, siis tuleb kiirelt ja räigelt juurde, nii mis tolmab. Nii et minu puhul on tegelt väga tähtis see ülesmärkimine, et mida ja kui palju ma söön. Võimalik, et nt nendel nädalatel, kui ma teen trenni, söön ma liiga vähe. Keha hakkab säästma. Samas olen tähele pannud, et trenn või mitte, minu kaal langeb kui süüa vähe. Siin aga võib saatuslikuks saada see, et kui kõht jääb ikkagi tühjaks, satud söömishoogu. Mul ei ole hetkel ausalt öeldes muud paremat varianti käepärast võtta, kui lihtsalt natukenegi jälgida ja loota, et mingi aeg loksub iseenesest kõik paika ja kaal hakkab langema. Kuna olen ootaval seisukohal hetkel, mis saab minu seljaprobleemist, siis nt koormustest ja vastavalt sellele paika pandud treening- ja toitumiskava lähevad käiku sügisest. Nii olen oma personaaltreeneriga juba kokku leppinud.
Tervisega mul uusi probleeme olla ei tohiks, mida mul juba varem pole olnud. Põen reumatoid artriiti ja see ei lase mul enam kahjuks jala kõndida nii palju, kui eelmine aasta. Kilpnäärme alatalitus on nagu on, söön rohte. Seljajama annab vast kõige rohkem tunda väga pikkadel kõndimistel ja pikkadel istumistel. Midagi uut ei tohiks külges olla
Söömisega on kah lood nii, et nt piimatooteid, eriti maitsestamata kohupiima, kodujuustu ja juustu armastan ma väga aga ei saaks öelda, et ma neid üleliia tarbin. Süsivesikuid söön teadlikult alati päeva esimeses pooles. Võibolla peaks rohelist sööma rohkem aga vähe ma kah neid ei söö. Magusa armastaja nii väga polegi, aga siiski, kui tekivad mingid isud, siis püüan neid rahuldada, et pärast mitte hulluks minna nendega. Aga enamjaolt on mu isud seotud soolase söögiga. Vett joon ma palju, see pole probleem.
Aga tore, et saan siin seda asja niimoodi lahata ja inimesed muret tunnevad. See annab jõudu ja lootust juurde. Muidu oleks vist küll juba ammu alla andnud ja seda ma kohe üldse ei taha. Ei taha tagasi 98 kg peale, kust eelmine suvi alustatud sai. Eks see mind veel pinnal hoiabki.