Kuupäev: 28. October 2011, kl 13.00
Tere kallikesed
Nii, kuulake nüüd lugulaulu... Khmm!
Olin kohe terve selle nädala täiest vait ja tahtsin näha, et millega see minu jaoks lõpeb, sest mul sõitis katus ära. Ja ma ei saaks öelda, et see siiani tagasi oleks tulnud
Käisime eelmisel reedel sünnipäeval. Lapsed saime vanaema juurde jätta ja mina võtsin seda kui puhkust, igas mõttes. Ei lugenud sushi´sid mis suhu rändasid ega ka rummikokse mis kõrrest tuli
Tulemuseks oli laupäeval üsna arvestatav pohmelllll, juhuuu
Ja siis juhtuvad minuga igasugused asjad, täpsemalt mind ründavad igasugused isud ja neid ma siis ohjes ei hoidnud. No ikka rukkifilee burks jne. Ronisin siis esmaspäeva hommikul kaalule, 60,2kg - so. sama kaal, millega ma seda duelli alustasin
Reede hommikul olin andnud kaalu 58,4kg. No ei teadnud ma kas nutta või naerda - rohkem naer tuli peale, üsna narr oli olla
Nii, siis oli kolmapäeval tütre sünnipäev, sai mu kullake aastaseks. Emme küpsetas kohupiima koogi ja mitte tavamõõtudes, vaid ikka suure plaaditäie. Ja krdi hea tuli välja....... mis te arvate, kas ma lugesin neid tükke ja juppe, mis ma ära sõin
No ja siis veel veidi pidulikum õhtusöök pere seltsis, oeh.
Nii, täna hommikul uuesti siis kaalule - 58,8kg, mnjah - pole just see, mille poole püüdlesin, kuid arvestades asjaolusid, no mis siis ikka
Kokku siis minu tulemuseks 1,4kg. Muide mina olin see, kes nädal tagasi siin prääksusin midagi kaalunumbrist, mis algaks 57-ga, hahahaaa. Vat siis sulle (loe: mulle) sõda kõhupekile
Mina oleks küll kahe käega poolt veel teiega koos jätkama. Loodan, et teie kõik ka
PS! Lõpetasin just kõhutäie praetud silku