Kuupäev: 11. September 2015, kl 06.59
Kusjuures, enne rasedust oli mul kaalu nr nii peas kinni, et mul ei läinudki konkreetselt grammigi alla vaid jäi pidama ja siis hakkas juurde tulema. Ma mõtlesin igal tunnil oma kaalule. Mees ütles ka,et ma pean vabaks laskma. Mis siis ,et käisin üle päeviti jooksmas jne... Nüüd olen ma suht lebolt lasknud. Kuni praeguseni, esimene kord kui nägin ,et 62 ees, siis hakkas jälle peas number vasandama ja kohe jälle tipin koha peal.
Olen rahul hetkel oma nr. kuigi nädala algul oli 61.6 ees. AGA eile käisin oma sõbrannaga kinos, kes saab mega harva välha kodust ( 3 last, 1 laps on 4 kuune kohe ) ja siis ta tahtis mäkki minna. Ta ju ei saa üldse kusagil käia, no siis läksime. Lasin end veel ära osta,et suured eined... HUHHH kus ma surin alles!!!!!!! JEESUS Ja need gaasid. Keha pole kohe üldse harjunud... HULLUMAJA
Aga minul tulen mees koju laupäeval ja siis saan minna millal tahan jooksma, ei pea kedagi ootama hakkama.
Nüüd 10st panen lapse magama ja siis garderoobi kraamima, vaja sügis/talv riided välja otsida.
Aaa- nüüd kus see, 62 ees, siis tunnen end lausa seksikana! Ausalt, muidu ma ikka häbenesin ja käisin lohvakates riietes, aga nüüd
tunnen end päris hästi! Kuigi sangad laperdavad tuule käes nagu koera kõrvad
aga siiski, ei ole enam seda rippuva kõhu tunnet!
Ma nüüd lähen katlasse tuld alla ka tegema
Laps turvatooliga kaasa ja põletama