Kuupäev: 15. March 2011, kl 18.48
Mnjaa, hea Merkator, minusugusele koduse elu peal olevale grafomaanile "sulepea" andmine ei pruugi lõppeda lühidalt... nagu ka allolev seda tunnistab
Aga paotan oma telgitaguseid meeleldi
Ma arvan, et minu eelmise nädala duellitabeli -3100, tänase seisuga -4300 ning kokku KA-ga 9700 taga on eelkõige see, et ma TAHAN alla võtta. Ja kui ma midagi tõesti tahan väga, siis ei ole enese distsiplineerimine kuigi keeruline. Muidugi on ka teatud kaalulangetamist toetavaid asjaolusid:
1. Olen suhteliselt emotsionaalne sööja (nagu enamik kaaluga kimpus olijaist, ma pakun) ning igasugused suuremad ja stressirohkemad üleelamised jätavad reeglina mingi jälje ka toitumisele. Ei, ma ei söö stressis olles - siis ma ei söö üldse ja salenen
Söömisega täidan ma neid hetki ja perioode oma elus, mil pole midagi põnevat teoksil, on vaikne ja argine rutiin. Viimased 10,5 kuud koduse emana on olnud paras väljakutse nii öödeks kui päevadeks ja see on minu jaoks soodne "pinnas" allavõtmiseks.
2. Olen gurmaan, armastan suurepäraseid matseid ja suhtun absoluutselt kirglikult heasse sööki! Sisuliselt terve viimase aasta jooksul pole mul olnud aega normaalselt süüa teha või väljas söömas käia. Ma ei suuda süüa lihtsalt kõhu täiteks asju, mis mulle ei maitse, seega aegajalt teen valiku hoopis mõne toreda tee kasuks
Ahjaa, veinist nagu ka kogu muust alkoholist olen ka loobunud. Nii kummaline kui see ka pole, mulle alkohol lihtsalt enam ei maitse. Frederik vaba maitseb äraütlemata hästi.
3. Liikumine - 3 korda nädalas pilates ning keskmiselt 2 tundi päevas tempokat kõndi vankriga.
4. Taasleitud armastus oma taastunud keha vastu
Kaaludes täpselt aasta aega tagasi 100 kilo, oli mul tunne, et sisuliselt ei ole enam vahet, mida ma söön või kui palju ma söön, kuna paksemaks minna enam lihtsalt pole võimalik! Well, ilmselt oleks olnud küll võimalik, aga õnneks sünnitasin enne ära
Nüüd, olles tagasi vanas heas vormis, tunnen end hästi.
5. Realistlikkus - olen 175 cm pikk ja minu senise elu kaalumiinimum on olnud 63 kg. Oma kaaluga rahulolu-aegadel olen kaalunud üldjuhul 68-70 kg ja mulle tõesti sobib see vahemik, kuna ma ei pea ponnistama selle hoidmiseks ning saan elada sellist elu nagu mulle meeldib! Ehk siis ma tegelikult ei stressa selle pärast, kas jõuan 65 kiloni või jään 70 juurde pidama.
Tähtis on see, et tunnen end hästi, ilusana ja tervena. Ja ma juba üsna tunnengi, muide
Tänan tähelepanu eest