Kuupäev: 07. November 2011, kl 10.07
Ilusat alanud uut nädalat
!
Olen ikka kõik päevad teie kirjaridu käinud piilumas, kuid endal enesetunne jätkuvalt sant. Istun siin töölaua taga sall kaelas. Silmamunad-nina-kurk kõik valutavad. Kurguhäda on neljapäevast saadik piinamas ja eile tuli ka nohu külla.
Ma pole 100 aastat haige olnud, kuid ju on nüüd minu kord.
Võib-olla on organism nõrgestatud sellest kiirest kaalulangusest - no mis iganes põhjusel ...
Samas olen ju nii sportlik, iga päev pikk õuetuur-jalutuskäik-värske õhk
Mässasin nädalavahetusel mõlemad päevad ka sügislehtedega - võtan seda kui treeningut
Mina riisusin ja lapsed vedasid murutraktori ja käruga lehed minema - rakendasin oma mõmsikud ka ikka tööle
.
Minu miinimumkaal on olnud 55kg oma 174cm pikkuse juures. See oli aastal 1997,kui ma abiellusin 21- aastasena. Selgelt oli see liig, mis liig. Käisin iga päev jooksmas, pimedal ajal mees rattaga kõrval sõitmas ja loomulikult jälgisin ka toitumist. Tol ajal oli mu maksimumkaaluks olnud kõigest 65kg
, mida hetkel tahan saavutada
- naljakas mõelda. Kuigi tol korral saavutasin -10kg poole aastaga, jäid mul ometigi päevad ära ja paari aasta jooksul ei õnnestunud ka rasestuda. Õnneks need mured on nüüdseks selja taga ja kaks imekallist poissi kasvamas.
Undukas, mis on sinu max kaal, millest oled nüüd alustanud oma kaalujälgimist? Kui palju oled praegu juba maha saanud, et mehele tundub muutus nii suur?
Minu mees on ka hetkel minuga ülirahul ja muudkui kiidab minu edusamme ja teeb komplimente. Tal on väga hea meel, et olen ennast käsile võtnud. Eks igaüks ju tahab enda kõrvale ikka ilusat naist
. Kogu aeg ütleb hellitlevalt, et oh sa mu kõhna
Nii armas!
Kuigi viimased -10kg on alles saavutamisel, tunnen ennast suurepäraselt ja ilusana - jejeje...
Ka igalt poolt mujalt tuleb juba komplimente, et ma olen poole õhemaks jäänud - S U P E R! Reedeks ootan põnevusega -20kg!!!
Olge mõnusad!