Kuupäev: 12. January 2012, kl 03.11
Mina tihtipeale samas olukorras mis sina
.. Kaalu kaasa ei vea ja seda lihtsam libastuda..
Aga ma leian tegelikult, et see kaalu puudumine, arvuti mitte kättesaadavus, sõprade mõjutused jne on tegelikult ikkagi vabanduste leidmine ja enda petmine (kui ma enda vastu aus olen siis minu puhul peab see küll paika).
Eks nende portsionite ja selle, et mitu kcal üks ja teine asi annab täiesti selgeks saamine võtab aega kuid enamvähem on ju siiski see toitude lahterdamine selge.. Palju annavad puuviljad, juurviljad, palju riis, kartul ja pasta ja kui palju koogid jms nänn.. Enamjaolt on ikkagi võimalik teha tervislikum valik või mõne asja puhul tõesti võtta pisikene ports millega tean, et üle ei pinguta
.
Ja kui juhtub siis juhtub, apse tuleb ikka sisse aga pea püsti ikkagi edasi
.. Ma leian, et vahel võikski võtta nädalavahetuse lõdvemalt selleks, et rõõmsa näoga ikka edasi minna.
Ma muidugi targutan siin aga eks mul on ju endal ka samad probleemid ja samad otsused teha ja ma ei ole mingi musternäidis. Üritan hetkel lihtsalt ka iseenda jaoks siin selgemaks seda asja mõelda
.. Endal ka probleeme sellega, et mida võtta ja mida jätta kuid kui millegi järele isu tuleb siis üritan mõelda oma eesmärgi peale ja sellele, et kas ma tahan nüüd rohkem seda koogitükki või rahulolu iseenda ja oma kehaga.. Kui mõtlen tagajärgedele siis ega ei olegi see nänn enam nii vastupandamatu kui ta ennem tundus..
Lisaks üritan jälgida ka seda reeglit, et kui olen juba patustanud päeva jooksul siis see ei tähenda, et võiksin terve ülejäänud päeva samamoodi edasi minna. Kui juhtub, et patustasin siis edasi proovin ikkagi tubli olla ja ilusti toituda
..
Mõtlesin siin endamisi, et peaks endale kuskile kirja panema konkreetselt, et mitu päeva veel on selle esialgse lõpppunktini ning siis vaikselt päevi maha kriipsutama hakkama.. Ehk saaks selle läbi selgemaks, et kui vähe aega tegelikult sinnani on ja, et see ei olegi nii keeruline ja raske kui enda jaoks olen ette kujutanud.. Ehk teeks see natukene kergemaks seda teekonna läbimist, proovin igastahes ära
..
Ühesõnaga ma arvan, et kõik on vaja lihtsalt enda jaoks võimalikult selgelt vaja lahti mõelda.. Mis on ikkagi eesmärk ja kui väga sinnani jõuda tahetakse. See keha ja enesetunne mille poole päev päevalt liigutakse peakski olema see kõigekõige suurem motivaator millepärast ennast jälgida ka siis kui ei ole võimalik arvutisse saada ja toiduaineid sisestada
.. See peakski minu arust peas vasardama
!
Nüüd sai siia parajalt segane jutt kokku kuid ehk saadakse minust aru.. Mind vabandab hetkel välja väga hiline öötund
..
Jaksu kõigile
!!