Kuupäev: 12. December 2013, kl 15.59
Veits kahju on, et "väsimus" meie duelliteemasse hakkab vägisi ennast sisse pressima. Mõni on selle otse välja öelnud, mõne puhul loen seda ridade vahelt... Aga mis teha, praegu ongi raske aeg. Väljas on kõige pimedam aeg, ka lund ei ole mis veidigi " valgust annaks" ja eks suur roll ole ka Jõuludel, mis kohe kohe uksele on koputamas. Oleme me ju kõik harjunud, et jõulud- see on suur/pikk söömapidu ja see vist on meile ajudesse kodeeritud. Alateadvuse vastu võitlemine ei ole lihtsate ülesannete killast
Lisaks sellele kaalutemaatikale tekitab minus väsimust alati ka kogu see Jõulude teema. Ma ei ole see inimene, kes novembri lõpus kauplustesse saabuvat jõulusära kahel käel ja rõõmsal meelel tervitab. Üldsegi mitte. Minu poolest võiks kogu see kära ja sära alata nädal enne jõululaupäeva ja koos pühadega ka kohe lõppeda.
Ja siis muidugi nagu lastega peres ikka, jõulupeod koolis, lasteais, töökohtades, eelkoolis, lauluringis, spordiklubis. Jõulupakk siia, sinna , tänna mõnda kohta korda 2, korda 3. Kellele jäid kingad üleöö väikeseks, kellele kleit enam ei meeldi jne. ... tekitab ikka küll stressi.
Aga mina ei ole veel päris murdunud ja loodan, et ma ei jää päris üksi siia selle kaalukuradiga võitlema
Plaan on ikka viimse päevani võidelda. Kalendri punased pühad võibolla annaks endale puhkust korraks ja siis laseks kohe edasi.
Usun, et kui ma sellega hakkama saan, nii nagu ma ideaalis tahaksin, siis ma olen uue aasta alguses enda üle tõsiselt uhke !