.

Lahe ju endale vabandusi leida.

. Peale esimesi lapsi ( poeg 30a ja tütar 28a ) polnud mingit probleemi 20 raseduskilo alla võtta ja jälle 54-55 kg kaaluv kena näitsik välja näha. Aastatega on kaal kasvanud, ehk siis liiga hea elu olnud. Vahepeal jälle korralik organismi puhastus tehtud ja kaalust tublisti alla saadud, mille tulemusena on mul nüüd 6- aastane pisitütreke kasvatada, kevadest alates õnnetute asjaolude tõttu oleme kahekesi. Seekord jõudis koduse eluga kaal tõusta 92 kiloni, kole, kole
. Alates 6. jaanuar sel aastal kokku kaalus alla võetud 37 kg, 1 kilokene veel jäänud oma eesmärgini
.
Noh eks ta nii kipub minema. Hetkel tunnen end hästi ja kui nii suurt magamatust ei oleks, siis arvatavasti püüaks olla oluliselt tegusam. Poja aga arvab, et magamine on nõrkadele ja tema on tugev nagu Jack Norris! Geenidega antud, et rasedusega juurde võetud 10 kg kadusid 1,5 nädalaga peale sünnitust. Seega mul õnneks ei ole beebikilosid, mida maha rassida, lihtsalt beebipehmus
Samas oleks oma ülekilodes nii mugav süüdistada rasedust. Inimesed nagu mõistavad seda rohkem. Lihaste kallal olen ka nüüd alustanud tööd, et keha oleks toouses 
Tahaks öelda, et geenid... Tegelikult ikka jube istuv töö ja vähene liikumine. Lisaks pole ka isud kusagile kadunud ja ma pean endale tunnistama, et ei saa nii palju korraga süüa kui noorena
Siin olen vahelduva eduga juba mitu aastat figureerinud. Kakuke 36- järelikult siis pea 4 aastat varsti siin. Ja kaal kõigub nagu ameerika mäed 

Aga vot siis ei osanud seda abs hinnata. Seejärel elasin head ja mugavat elu (trenni olen siiski pidevalt vehkinud teha). Lisaks istuv töö. Ja nii ma ühel hetkel avastasingi, et kaalun 84kg. Ulme. Enne olin arvanud, et juba see 72kg oli lagi ning nii palju ma kunagi kaaluma ei hakka, aga..... Seejärel liitusingi kaaluabiga ja sain kaalu juba 68kg peale, kuid siis jäin lapseootele. Pärast sünnitust olin 73kg, kuid imetamisega kaasnes metsik isu ning nii ma jälle paisusin (enne ikka vaikselt lootsin, et imetades läheb kaal pigem alla) ja kaalul oli juba 79kg. Nüüd siis higistan jälle maha saamisega. Lihtsalt ei lähe midagi, pean ikka vaeva nägema. Hirmuga juba mõtlen, et isegi kui soovkaalu saavutan, siis kuidas küll selle säilitamisega hakkama saada ......Hetkel kasvatan iseloomu ja närin porgandit
Olge tublid, homme on kaalumine.
tänane kaal siis 89.6 kg. Nii on isegi lootust, et näen jõuluks oma vahekaalu ära.
See nädal on selles osas ka tore olnud, et üks klient, kes polnud mind näinud umbes pool aastat, tuli üks päev meil ja ütles, et vabandage te olete nii palju alla võtnud.
Oli ikka hea tunne küll, kui juba ka tähele pannakse. Eriti tore on see, et just see numbrivahetus toimus, sest paar aastat tagasi, kui figuurisõprades käisin, siis just tookord sai see mul komistuskiviks ja siis lõin käega ja hakkas ikka jälle vaikselt tagasi kosuma, mitte küll kõik.


Ikka 68,6 kg....miks see kaal nüüd siis seisab. Nukker natuke, kuid eks lõpp lähebki raskeks. Ikka edasi!
Paraku see nädalavahetus ootab üks külaskäik ikkagi ees ja küllap saab ka patustatud. Rühin siiski edasi ja väga tahaks järgmisel nädalal näha kaalul uut algusnumbrit.
Loodan, et nüüd nädalavahetuse sünnipäevaralli jälle kõike ära ei riku.