Kuupäev: 05. October 2012, kl 23.39
Kaalumisega läks nüüd sel korral natukene nihu. Eile hommikul oli uudishimu nii suur, et astusin kaalule, siuke 95,3 kandis oli. Täna hommikul läks meelest kaaluda ja pärast hommikusööki ei näinud enam erilist mõtet kaaluda.

Stressi suudan teistest kohtadest ka leida.
Täna tulin siis ära maale üle pika aja ning mainiti küll, et ma olla õhemaks jäänud. Millisele naisele ei meeldiks seda kuulda?! Endale on ka tundunud siuke õhem olek. Ei ole tunnet, et kõht lohiseks järgi ning mantlivöö saab ka üks auk väiksemana kanda. Et enda ego veel suuremaks ajada siis täna võin kuskile suure risti teha. Nimelt, oli suur keeks laual ja see nägi nii isuäratav välja! Tahtsin tohutult proovida, mis maitse sel asjal ka on - lõikasin endale tüki. Hammustasin - sulas mõnusalt suus, kerge vanillimaitse... Paradiis, eks? Ja siis endalegi ootamatult kuulsin peas mõtet:
"Tahtsid proovida, mis maitse on. Said proovida, uudishimu rahuldatud. KÕIK, AITAB." Lõikasin endale lõigatud tüki pooleks ning panin pool tagasi. Olen enda üle nii uhke, et peaks lausa end kallistama!
Mis siis veel nädala jooksul põnevat... Ahjaa - suvel unustasin toidule korduvalt soola panna ning mingi moment avastasin, et tegelikult ei tahagi soola enam. Nüüd, üle väga pika aja, sai pisikene torts soola lisatud toidule ja.... oh seda viga. Õhtu otsa tundsin end kui kaamel kuival. Minu jaoks on nüüd toidul tunduvalt parem maitse, kui sel pole soola lisatud. Kas teie mäletate, mis on mõne asja õige maitse? Soovitan katsetada!
