Kuupäev: 06. April 2011, kl 15.00

oiii...te olete nii toredad, et aidata tahate...ja tegelikult see ongi abiks, et ma ikka veel siin teie seltsis olen, minu jaoks on see väga oluline, sest see on märk sellest, et ma pole loobunud ja käega löönud vaid kui mõõnaperiood on möödas, siis saan kaa siin edu nautida..
tegelikult olen siin nii palju juba oma elust halanud, et lausa häbi on juba...tean, et siin ollakse hoopis teisel eesmärgil ja peaks vestlema teistel teemadel, aga mina muudkui vabandan oma kehva kaalu ja olematut enesevalitsust...aga kui te tahate teada ja küsite, siis oleks ebaviisakas mul mitte vastata...
et millised mu päevad välja näevad...sisuliselt on see nii, et kui eelmise päeva lõpus tõotan endale, et uus päev on tore ja edukas ja aktiivne ja tervisliku toiduga, siis juba hommikul silmad avades on see kõik ununenud ja külmkapist söön ikka seda, mis ette juhtub ja muidugi on meil kodus palju magusat..kuna mees armastab magusat, ostab seda kokku, samas ise nokib ainult õhtuti seda ja siis mina pean terve päeva selle kommikoti või shokolaaditahvliga siin tõtt vahtima ja alati on ta õhtuks kahanenud...ja joomisest niipalju, et tean, et peab jooma, kuid mind nii häirib see kempsu vahet jooksmine...siis ei saa lastega õue minna, sest tean, et pean üles-alla hakkama lastega jooksma kempsu ja õue vahet ja ....no pole võimalik, ei jaksa...ja liikumine ongi niipalju, kui lastega õues käin...aga võiks veel õhtuti kaa...aga siis on mul jälle vabandus., et pole kaaslast

ja üksi on kompleksid, et kõik vaatavad kuidas paksuke pingutab...
aga mis on selle hommikuse käegalöömise põhjuseks...see on see laste teema...nende meeletud haigused, mis meile on kui karistuseks maitea mille eest...ma ei tea kedagi teist, kelle lapsed oleks iga kuu kordamööda nii haiged nagu meil ja iga jumala kord mõjub see mulle psühholoogiliselt nii rängalt, et ma sisuliselt varisen kokku juba siis kui esimesed märgid haigusest ilmnevad ja siis tundub see kaalu alandamine nagu nii teisejärguline ja ebatähtis, et sööngi ainult lohutuseks magusat ja jooksu pealt..
aga ma otsustasin abi otsida...et kuidas nende laste-teemaliste muredega elatud saaks ja äkki aitab seegi, kui keegi mu mõtteid natukene suunab, hoolimata sellest, et ma muud ei teegi kui analüüsin aina oma käitumist ja selle põhjuseid...
samas ma olen täiesti kindel, et TEAN, kuidas ma toituma peaks ja et pean rohkem liikuma ja jooma, niiet selles osas ma usun, nõu pole tegelikult vaja...kui siis ainult kui keegi mingi hea retsepti avastab või lemmiksöögi või lemmiktoiduaine, siis seda vihjet ootaks ma küll.
ja TÄNA...juba enne Sinu kirja lugemist tipp, suutsin vastu pidada kiusatusele ja EI SÖÖNUD lõunaks lasanjet vaid sõin toorsalatit ja jõin palju vett ja kui lapsed magavad, siis teen endale veel lehtsalati-kurgi-mozzarella röstitud rukkipalakese ja õhtul lähen kaubandusse ja võtan paar tundi iseendale, niiet ka see sammumine seal on ikka parem kui kodus istumine...
ja võibolla oleks mulle hea, kui ma hommikuti annan siin lihtsalt teada, kasvõi endale, et see oleks mustvalgelt kirjas - kas päev õnnestus või mitte...siis on juba terve päev suur soov järgmisel hommikul ikka õnnestumisest kirjutada, mitte jälle sellest milline luuser ma olen...
tänan teid väga toe eest...teiega on väga hea ja loodame, et tulevikus mul veelparem, kui saan nautida kaaluallanguse rõõmu, nagu teie
