Kuupäev: 06. March 2011, kl 00.34
Teate - pole siin mingit entusiasmi
Ma olen 28, noor naine, 7 aastase tütre ema. Ja minu viimane päris suhe oli mu tütre isa, kes jättis mind maha veidi enne seda, kui ma teada sain, et ma rase olen.
Ma ainult näen kõrvalt, kuidas kõik mu sõbrannad ja sõbrad endale kellegi leiavad. (ok, minnakse lahku ka aga ikkagi...) Ja kui mul viimase 7 aasta jooksul üldse mingi suhtealgeke on tekkinud, siis saab see erinevatel põhjustel otsa enne, kui alatagi jõuab.
Ma olen tõsine depressioonihunnik ja suurema osa "tänu" sellele, et ma olen suurema osa oma täiskasvanu east olnud PAKS.
Ma ei viitsi enam. Ma ei jaksa enam olla suur. Tahan joosta, tahan kleite kanda, tahan kontsadel ringi klõbistada, mitte vaaruda nagu elevant, tahan olla atraktiivne, tahan voodis hea välja näha (kui ma sinna kellegagi üldse jõuan).
Ja kõige olulisem - tahan olla enesekindel ja endaga rahul, tahan ennast armastada! Siis võibolla leidub ka keegi minu jaoks. Neid öid, mil ma meesterahva kaisus olen veetnud, võib viimase 7 aasta jooksul kokku lugeda 2käe sõrmedel. Ma tahan et see pöörduks. Tahan olla kellelegi armas ja armastatud, et piisavalt väike, et talle kaissu mahtuda. Mul on kõrini olemast emalõvi, kes kasvatab oma last ja rügab end tööga puruks, et võimaldada talle täisväärtuslik elu, kõrini olemast majas peremees ja perenaine samaaegselt - ei ole kodus asja, mille parandamisega ma hakkama ei saaks. Tean autodest ka rohkem kui mu pooled meestuttavad kokku.
Mu juuksur ütles mulle, et ma näen välja nagu naine aga ma käitun nagu mees.
Ja mul on vaja SEELIK selga panna...siis ma ei saa käituda nagu mees