Kuupäev: 04. December 2010, kl 01.19
njah. tänane kaal näitas 102,1.
aga see eriti ei rõõmusta.
Kolmapäeval käisin perearsti, et ortopeedi ja dieediõe poolt "tellitud" vereproovid lasta teha.
Kogu käigu tulemusena olen ma sunnitud endale otsima uue perearsti, sest praegune keeldub minusuguse õudusega edasi tegelemast!
Juhtus see nii, et mainisin, et dieediõde (kes ise ei saa analüüsidele inimesi edasi suunata) palus perearstil lasta teha vereproovi, mis näitab kusihapet. Perearst ütles, selle peale, et unustagu ma ära, ja mul ei ole seda analüüsi vaja! et "tema ei täida mingi suvalise dieediõed käsku!"
Ise ta suunas mu sinna.
Kui mainisin, et tema toitumisalane soovitus, peale 13 enam mitte süüa, on nii minu kui dieediõe arvates lollus ja toimiva seedimise konkreetne surm, sai perearst vihaseks ja ütles, et tema ei ole mingi poisike, ja tema teadvat asjadest nii mõndagi. Unustagu mina ära kõik podagrad ja reumad ja muud "vanainimeste" haigused ja hakaku korralikult jälgima mida ma oma PAKSU(!) kehaga teen!!!!
sry aga FAAAAKKKKKKKKK... mismõttes üks perearst ütleb oma patsiendile nii!
Ta teab mu kehakaaluprobleemist aastaid (!), pika nurumise peale saadab ta mu kuhugi edasi, kuhugi kelle arvamus talle korda ei lähe!
Lubaduse peale, et ma otsin omale uue perearsti ja teda enam ei tülita, andis ta mulle saatekirja endokrinoloogi juurde. Aja sain veebruari alguseks, mis on vast täitsa mõistlik ooteaeg meie kauni kodumaa hästitoimivas arstisüsteemis.
Igatahes... ma ei tea. Vihast sinine ja kogu selle jura peale veinist vindine.
Selle kogu jama peale on plaan minna Holistilisse kliinikusse, joogasse, ujuma....ja leida endale keegi, kes "buustiks" veidi mu enesehinnangut ja aksepteeriks mind sellisena nagu ma olen.
Võibolla tõesti on mu kehast puudu "õnnehormoon", mis mind aitaks 1600kcal asemel tarbima 600 kcla päevas ja alles siis näitaks mu keha salenemise märke
huh.
magama nüüd