Kuupäev: 26. November 2013, kl 11.28
Et mida ma teeksin , kui mul oleks palju palju aega .... see on väga hea küsimus
Ma olen viimased 10 aastat pühendanud täielikult lastele. Enda jaoks pole praktiliselt üldse aega saanud. Lapsed mul lasteaias praktiliselt ei käi, sest mulle tundub, et nad ei saa seal suures kollektiivis piisavalt tähelepanu. Pidev kasvatajate vahetumine ( praktiliselt iga aasta mõlemad kasvatajad vahetuvad- meeletu kaadrivoolavus). Vahel harva viin neid lasteaeda, nt. siis, kui lasteaeda külastab teater vms., peod. Siiski hoian ennast seal toimuvaga kursis ja lapsed ikka rühmakaaslasi ka tunnevad
Sinna mu aeg siis kulubki. Aga see on ju puhtalt minu enda valik, kes mul keelab neid lasteaeda viia, lasteaiakoht on ju olemas.
Aga kui ma saaksin teha mida ma tahan, siis esimese asjana tulevad pähe hobused. Olen sellele hobile kunagi ammu näpu andnud ja ... see on minu hinges ja südames sügaval. Võtaksin oma hobuse ja kulgeks temaga tunde mööda suviseid põlluservasid, või ka talvel paksus lumes sumbates . Ja muidugi tahaksin ma kolida maale.
Ja siis me võtaks omale veel ka kindlasti ühe korraliku tõukoera ( hoolega valitud sugupuust) keda siis koolitada ja kellega saaks hakata näitustel ja võistlustel käima. Need on need hobid, mida ma tahaksin jätkata ... mis jäid laste sündides pooleli.
Mulle meeldis ka köögis nokitsemine, küpsetamine. Seda ma siiski teen praegugi aegajalt, aga just kaalujärgimise tõttu olen seda sihilikult vähendanud. Ma ei suuda teha kooke, pirukaid - nii, et ma neid ise ei söö. Ja kui esimene tükike on söödud , siis järgneb teine juba iseenesest. Ostan pigem poest paraja tüki, mille pere korraga ära sööb. Maitsen killukese ja ülejäänud süüakse ära. Pole kooki, pole probleemi.
Ja lugemine meeldib mulle ka. Nii naljakas kui see ka pole, ma tahaksin lugeda mõnda head ajaloolist raamatut. Ma pole kunagi olnud suur ajaloohuviline, ei tea miks mul see soov juba viimased paar kuud peas tiirleb. Vanusega vist huvid muutuvad